reisin mööda mõttemaailma teid füüsiliselt

Ma ei saa aru, mis päev täna oli väheke ka on, aga suure tõenäolsusega ei juhtu enam midagi. Hommikul ma kohtasin üht, keda kohta ei lootnud ja kes viis korraks kõik kuidagi kõrvale. Vahet ei ole see oli ja nii see oli…
Edasi oli suht korrapärane ja õige…
Ning siis sain kõne, mis keeras kõik peapeale… ma lähen homme Tallinna. Ja ma pean Tartus ka filmima. Oki selle asja sain korda.
Ning siis sain teada, et ühes koolinäiteringis on kasutatud minu stsenaariumit „Elusööjad“. Ning see inimloom, kes algselt pidi mängima neidu saigi seal näitekas endale selle osa. Nagu öeldud, oma rolli eest ei põgene. Aga see selleks, aga lihtsalt mul on täna selline tunne, et kõik on kuidagi nii vale. Või kuidagi nii uskumatu. Dokfilm saab mingi auhinna, kirjutisi mängitakse laval ja näen nägematuid inimesi. 18. Detsember on imeline ja paha, sest kaamera on niiskust täis ja ma loodan, et see tööle hakkab, sest homme pean ma sellega filmima ja siis kiiruga tallinna põrutama ja siis koju sõitma ja siis magama ning siis hommikul lõunasse kihutama ning teatrit tegema… Puhata ka tahaks ning eraelu:)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: