Arhiiv: juuni, 2017

Kui müristab ja välku lööb, siis vanapagan silku sööb!

Posted in Määratlemata on 06/11/2017 by kuuvari

Suvi on käes. Lõpuks. Ma mõtlen see tõeline suvi, mitte see kalendri jubin, mis ütleb sulle, kunas on mis.

Pannkoogid, marjad, rabarber, värske piparmünt ja tõeline äiksevihm ja torm.

Ma armastan oma korterit, sest siin ma saan olla nii koos loodusega, kui üks kesklinnas asetsev korter seda suudab pakkuda. Siin aknast välja vaadates näeb, kuidas tuul räsib puid hetk enne seda kui hakkab aeglaselt tennisepalli suuruseid vihmapiisku alla langema. Ja müra plekkkatusel on nii meeletu, et vaigistab kõik sisemised dialoogid ja kõhklused. Lihtsalt tuleb alluda loodusele. Nautida, mida kõike ta meile pakub.

Nagu praegugi, tuba on täis rabarberi ja piparmündi aure, äike müristab ja meel on rahul. Tõsi, ma loodan, et see vihmake jääb järgi kui järg väljumise kätte jõuab.
Praegu aknast välja vaadates meenub mulle lapsepõlvest üks hetk, kus ma istusin laudapeal põhuhunnikus, uks oli avali. Kõrguses. Pilk kauguses. Ja vaatasin kuidas äike tuli ja läks.  Ma ei ole kunagi äikest kartnud, milleks ikka karta midagi nii ilusat. Tõsi, tihti kardetakegi ilu. Puhtust.  Väge.

Ja kuhu ma selle heitamisega nüüd tahtsingi jõuda… raske on mõtet ühel joonel hoida, kui mürinad rikuvad mõttelõnga…

Aga käes on suvi ja ma olen siin mõelnud, et on aeg hakata elama. Teenima ennast mitte teisi… sest mis mõtet siin muidu ikka elada oleks…

Miks? Kuid miks ka mitte…

Posted in Määratlemata on 06/08/2017 by kuuvari

Ehk siis nagu aru saada on jälle liiga palju aega ja energiat, et teeke siia on vedanud… Aga ei tegelt see nii ei ole. Töö ja tööde töö!

Ei noh võiks ju vinguda ja oi kuis, aga jätkem jonn ja jätkem loba…

Mõelgem kui oleks
kui olemist poleks
oleks vaid miski
mis olemas pole

sõnad need jääksid
tähendust poleks
pilgud vaid jääksid
mõtet neis poleks

puudutaks sind
tundmata miskit
meenutaks sind
mälestus miski

öö vaid ju kulgeb
südames keegi
kas ma nüüd julgen
Seda tea keegi

 

Ehk siis mõte, et peaks kirjutama asuma… see tekst sündis kohe siin ja praegu, pärast mõnd õlut ja täiskuud enne kella 6 ärkamist.
Homne mina toriseb…