Arhiiv: juuli, 2013

Suvine sudu

Posted in Määratlemata on 07/17/2013 by kuuvari

Öeldakse, et kui inimesel on igav, hakkab ta lollusi tegema. Selle heaks näiteks on noored, kes panevad laululavasid põlema või keskeakriisis vaevlevad õllekõhud.
Minul on ka igav ja seega sattusin ma hoopis siia. Kas see on ka üks lollustest, mida ma elus ikka teen? Ei tea. Võimalik, aga ilma lollusteta ei saa teps mitte. Ega lollus pole tarkusehammas.

Blogi peaks ju midagi ütlema, see ei ole päevik, mis tuleb peita sügavale aluspesusahtlisse, et kümne aasta pärast lugeda ja naerda, kurvemal juhul nuttagi. Blogi on nagu hüüd pimedas metsas. Kunagi ei tea, kas ning kes kuulab. Aga metsas lihtsalt peab vahel kõva häälega rääkima. End kuuldavaks tegema, jõudu ammutama ning selgeks mõelda mõtteid. Jah, blogi on nagu mets, aga elujõulisem. Nartsissitlikke ilmakodanikke on terve maailm täis ning nende õnneks on maailm täis ka igavuses inimesi, kes otsivad põnevust teiste eludest.
Aga mida peaks minu blogi siis hüüdma. Kas tõesti jääma sellise päevikliku tasemeni või olema kuidagi suurem ja tugevam. Ma ausalt ei tea, see probleem on mind kiusanud vist blogimise algusest peale. Eks ta vahepeal sumbuski sinna sõnatusse. Mida öelda kui midagi pole nagu öelda, sest ei tea mida valida. See on umbes sama probleem nagu “Mis minust saab?”, “Kes ma olen?” ja “Kuhu ma teel olen?”. Noor inimene pidavatki selliseid küsimusi enda ja maailma käest küsima, kuni väsib ja hakkab elama. Või unustab.

Ega ühekorraga paljuks ei saa ka minna…