Arhiiv: märts, 2012

Kas on kasulik olla inimene?

Posted in Määratlemata on 03/20/2012 by kuuvari

Nuuskan nina ja köhin vaikivas ühikas oma tolmuseid kopse välja. Pole midagi, homme on uus päev. Nagu eile oli vana päev ja täna on lihtsalt päev. Ei midagi erilist ja samas kui homme tagasi vaadata siis on ehk lootust, et oli eriline päev või siis kirumist selle üle, et miks ma miskit kasulikku selle päevaga peale ei hakanud. Nagu ka eilsega. Või üle eilsega. Või…
Kuid mis on kasulik? Mille jaoks kasulik jne… ja milleks üldse kasu. :D
Mida annan mina, kui indiviid ühiskonnale juurde? Tõsi, ma tarbin ja suhteliselt palju, eriti õlut ja rummi, samas ka reostan. Aga kas ma midagi muud ka juurde annan, peale tarbimistsükli jätkusuutlikusele kaasa aitamise. Vat selles ma nüüd küll kindel ei ole. Jah, kui hästi läheb jätkan ka sugu. Võib-olla olen mõnele maailma muutjale ka paar paremat sõna öelnud või tänaval kogemata naeratanud. Aga kas see ongi minu eksitensialismi eesmärk? Suure tõenäolsusega ei saa minust ka tulevikus miskut suurt ja igavikulist. Mõneti olen ma juba praeguseks hetkeks sutike paberitmäärinud, nii et paariks kümneks aastaks on võimalik minu nimega asjandust kuskilt raamaturiiulist leida, aga see on ka kõik.
Kas kasu on alati sotud kuulsusega? Mõneti tänapäeval ju küll. Mida rohkem kuskil pildis seda kasulikum ühiskonnale. Ma mõtlen ikka ses osas et miskit loodud mitte joobes juhtimisega viis inimest surnuks sõitnud kuulsus.
Öeldakse et elutöö on ka see, kui oled üed korralikud inimesed siia ilma kasvatanud. Aga mis kasu on korralikest lastest siin maailmas, kui ühiskond ise nii perses et hoia ja keela. Kas algul ei peaks mitte maailma parandama ja siis alles vääksuvat inimmerd siia tekitama? Palju küsimusi, millele ma mitte teps ei oska hetkel vastata. Kas ongi vaja!?

Tahad ma räägin sulle ühe loo… seekord mitte kindlusest või hullutavast kevadest, kuigi päike piilub tuppa ja pargipink kutsub õlut jooma(linn on liiga vale, et alla anda) ja kindlus on jätkuvalt auguline. Seekord tahaks rääkida ööst ja hommikust ja piiridest ja lumehangedest. Tahad ma räägin?
Kui tahad siis võta nööbist kinni ja küsi… niisama ei anta tänapäeval miskit… pole ju kasulik.

Kätest lahti – enesest lahti

Posted in Määratlemata on 03/09/2012 by kuuvari

Kummalisel kombel ei tea ma kuhu ma end nüüd joonud olen. Istun siin valge lehe taustal ja joon õlut. Pudel pudeli järel. Nii mitmes päev kulgeb. Üksindus. Mõtted kaovad, sest mis normaalset sa ikka õlleuimase peaga välja mõtled. Tapan mõtteid omasoodu, sest nagu näha raamatud vaid võimendavad tundeid. Raskeks läheb see elu siin maal.
Eile oli naiste päev ja mina olin kuratlik … inimene. Ehk jah nii oleks õigem öelda. Soolisu jätame välja.
Mõneti oli tore ja samas kuidagi nukker tunne tekkis vaadates hõljuvaid jumalannasid. Kainus hakkas pähe ja silmaklapid olid ehk liig läbipaistvad. Aga kõik on unustatav. Kunagi.

Vaatan oma käsi. Käed on tundunud nii palju kui mõtlema hakata. Aga ajuga võrreldes jätavad nad endasse arme. Vihmaste ilmadega ka tundeid. Valu. Praegu nad ei valuta, kuigi vaadates neid võiksid nad seda täiesti piinlikust tundes teha. Eks vanemaks saades nean enda nooruspõlve, aga praegu kahetsen vaid korraks.

Seks, iha ja muud paharätid

Posted in Määratlemata on 03/06/2012 by kuuvari

Räägin siis kohe suu puhtaks. Räägin või siis pigem kirjutan siia virtuaalsele valgele lehele musti sõnu(teie näete teistes värvides…), sellest mida te iga päev teleekraanidelt sisse ahmite või näete hambapastareklaamis ja ammugi mitte ei tohiks unustada kevadises linnas ringi liikuvaid naisi, kes müüvad end läbi selle. Ehk siis seks ja seksuaalsus ja iha. Kolm teemat, mis seotud ja mis samas ka lahus.
Seks on akt. Lihtne. Sinna kõrvale tuleb tuleb ka pikkida iha, aga mitte alati. Samuti on vaja tihti ka kirge. Wintersoni tsiteerides pidavat armastuse ja seksi vahel olema kirg. Seega oleme otsapidi juba ka selle suure ja ümmarguse teema juures nagu armastus (kas teda üldse maailmas on olemas?).
Aga et maailm päris ära lahkamiseks ei lähe tuleb asjad suti kokku traageldada ja võtta vaid paar vajalikku niiti.
Me müüme kõige lihtsamaid asju läbi seksi. Miks seks müüb? Sest sellega kaasnevad ka muud teemad ja tunded. Üksindus on meie ühiskonda sissekodeeritud. Me istume oma kastides ja otsime kedagi enda kõrvale, kui hingelist sided pole, siis kõlbab ka reedeöine vallutus kortsus linade vahel . aga korraks oli ju hea ja alkohol tuimestab meeled ja me ei näed seda valu sööstu. Odavalt ja brutaalselt lahendatud üksinduse probleem. Hommikud, tõsi, on kuidagi nukrad ja selged, aga kui aus olla siis üksinda möödunud jahiöö oleks veelgi nukram. Seega pole midagi kaotatud, võidetud vaid paar tundi mõnusat jahtimiskihinat ja sellele järgnenud enesemaandamine. Mängureeglid paigas, siis pole ju probleeme.
Samas on sellel seksi üleküllusel ka negatiivne pool, mitte eelmine oleks positiivne olnud. Nimelt, see ei pakun enam miskit. See ei ole eriline. Enam. Kõike on juba nähtud ja tehtud. Fantaasia puudub, sest juba lapsena oleme teleekraanil näinud, kuidas see vanainimeste asi ikka õigesti käib. Aga aitab ka sellest… eks iga leiab oma tee. Ja tegelikult ehk olen liiga kibestunud, et näha seda ilusat külge selles loos…
Seksuaalsus on selline tore asi, et vanasti visati ja ka tegelt tänapäevalgi kividega surnuks või pisteti hullumajja. Ma leian, et seksuaalsus on see, mille tähendus on muutunud. Vanasti oli see rohkem enda ja ühiskonna vastuolu ja mindi seda teed, mis oli norm. Tänapäeval liigutatakse piire. Et milline on sinu nähtav seksuaalsus ja milline see kes sa päriselt oled. On kadunud kindlus endas. Kummalisel kombel mingit moodi mingi osa soosib seda normist kõrvale kaldunud seksuaalsust. Tuues näite klubidest, kus tegelikult suhteliselt heterotüdrukud suudlevad omavahel, et saada meest. Seega seksuaalsusega mängimine oma kasudega on moes. Samas ei pruugikski seda seksuaalsusega siduda vaid hoopis iha tekitamisega või seksiga. Või uutsuse ihaga… Siin saab minu mõistus otsa ja juhe kah kokku, et mida kurjamit ma selle seksuaalsusega nüüd täpselt öelda tahtsin. Kindel on see, et ärge minu kappi ronige, kui teile ei meeldi see, mida te seal näete.
Iha paneb liikuma. Edasi sammuma. Ükskõik mille vastu see ka ei oleks. Iha saada just see punapea kätte või ihatakse läbi lugeda suurte sõõmudega läbi see lähekülg, peatükk, raamat. Või olla parem. Ihata kellegi hukku ja enese tõusu.
Juhestumine on toimunud. Teemad ehk ka läbimõeldud ja ei vaja kirja panemist, et mõista.