Arhiiv: veebruar, 2012

Käed taskus portselanipoodi elevanti mängima

Posted in Määratlemata on 02/27/2012 by kuuvari

Reis eneses ja eestimaal. Ikkagi on nüid see sünnipäeva ajastu.
Kolasin mööda ilma ringi ja koju jõudes ei tahtnud enam tõusta. Masendus tuli peale. Mine või hulluks, aga piletit pole. On vaid hetked, mis kulgevad. Ajastud, mis aevastavad.
Pettusin kõiges ja samas olin kõigega rahul. Liig kõrged ootused, aga mida sa ikka ootad, kui sisemus ise viskab villast ja tapab rõõmu ja lõbu.
Mõtteid oli, ehk liialt. Samas on mingi kaitsemüür vahel. Nii et ei mingit loomingut.

krõmpsuvas sulatalves

Posted in Määratlemata on 02/20/2012 by kuuvari

Käisin täna üht tantsu kaemas. Hää tants oli. Tõsi, mõte jäi arusaamatuks, aga tore oli näha, et keegi suutis üksi blackboxi pisikeseks tantsida ja valgus oli mõnna. Samuti liikumine ja see kulgemine muusikasse. Tore oli lihtsalt kaeda. Tõsi, algul läks mõte uitama omadele radadele, kui kuskilt keskelt kaesin vaid seda keha, mis liikus ja rääkis minuga tundmatus keeles. Ilus.
Ilus ja udune.
Täna oli üldse üks tore päev. „Norra mets“ sai ka läbi. Raamatu just õigesse hetkesse. Tahaks rändama minna. Uidata üks kõik kus ja näha end. Ja tulla tagasi ning teades, et ega see miskit ei muuda. Mured ja mõted jääksid ikka samaks, aga see olekski see teadmine. See tunne, et nüüd ei saagi enam kuhugi põgeneda. Tuleb silmitsi seista ja unustada. Õppida.
Tõin enesega paralleele. Mu elus on inimesi, kes on õpetanud mulle, et elamise läbi kasvatame ka endas surma. Mu elus on olnud inimene, kes on õpetanud armastus nii mõlemast küljest. Sellest kevadisest puhkemise küljest, kui ka sügisest närtsimist ja talvist kõdunemist. Ja veel mitmeid inimesi, kes õpetanud nii üht kui ka teist.
Kokkuvõttes võiks öelda, et need õpetused ei hoa mind eemale haiget saamisest, aga küll sellest, et kõigest saab üle. Elu on elamine. Koos surma, valu ja minevikuga.
Keegi tõsi võiks mind õpetada elama olevikus. Oleviku olemuses. Või siis hingetõmbama. Õpetama sööma neid küpsiseid sealt purgist, mis ei olegi ehk nii head, aga siiski toitvad ning kui nälg kõige suurem on needki maitsvad.

Krõmps.
Vaikuse hammustav kaja.
Homme on aeg enesele uus küpsis haarata.
Enne vaid neelan selle viimase suutäie.

Vahvlilõhnaline maailma sinu silmis

Posted in Määratlemata on 02/19/2012 by kuuvari

Vaatan enda ümber ja mitte ei tea kunas see talv otsa lõppeb. Lumi tuiskab hinged külmaks ja jää paneb libastuma isenese pisaratel. Tavaline talv, mis ootab kevadet ja seda, et linnud laulaks südamed helisema. Sisemine hääl ja selle puudumine ja see hullus, mis kaasneb enese vaikusega. Tahaks karjuda, aga miskit ei tule ja sõnad on sõnatuks külmunud. Aga selle jätame suletud silmade taha oma aega ootama. Pole ju mõtet näha maailma, kui sa ei ole selleks valmis.
Nutt ja hala ja jää…
Jää veel ja ei muud…

Eile puhus tuul mu mõtted ritta, korraks, et siis nurgatagant jälle kõik uppi puhuda. Tähed olid ilusad ja mõtted kuldsed või siis kollased. Kuidas näha ja vaadata. Eks terve elu oleks ootamine ja vaatamine. Et mis kurja seal nüüd edasi juhtub.

Vaid
Vaikus…

Ood ankrutrossidele

Posted in Määratlemata on 02/14/2012 by kuuvari

Vaikselt veereb värelev eluke. Kiigub siia ja sinna ning öösel ei lase mõtted magada. Kiiguvad koos minu südamega kuristiku kohal ja mitte teps ei malda alla kukkuda. Hukk ei ole alati hukatus, vahel on ta pääsemine.
Täna on sõbrapäev. Päev mil mäletada sõpru või kallima käevangus tunda end suure ja tugevana. Päh! Igapäev on päev, mil mäletada ja hoida. Ilusad pealesunnitud mõtted. Teod. Kapitalistlik viis vaestelt armunutelt raha välja pressida, et ikka see kõikse ilusam roos saaks oma kallimale. Aga jätame selle…
Semester on alanud. Kass on koju tagasi jõudnud ning proovib mu öiseid hullutavaid mõtteid oma nurramisega summutada. Mul on tunne, et ta on ainuke, kes mind mõistab ja kellele mina saan loota. Tõsi, ta ei tule mulle kell 3 öösel järgi kui ma kuskilt alla tahan hüpata, aga tema olemas olu ei lase mul hüpata. Ta on nagu ankur.

Vaikselt, pehmelt langeb lumi, et matta hing, mis kunagi terveks ei saa…