Arhiiv: jaanuar, 2012

uni küünal bensiinimeres – süüdimatult süttimatu

Posted in Määratlemata on 01/28/2012 by kuuvari

Kell saab kohe varsti 9 hommikul. Päike on juba tõusnud, see oli väga veriselt punane ja meeletult külm. Eks ma ise olin sama punane kui see tõus seal järvekohalt. Tulin just töölt ja mingi osa jalgadest on surinal külmund.
Ma ei ole maganud ja und ka samas pole. Ju vist sellepärast ma avasingi wordi. Piirid ja vallid on purustatud. Väsimusekatapult vaikselt lennutab sõnu üle valli.
Ma kardan pimedust ja üksildust. Üksindus on hea. Kui te saate vahest aru. Ma kardan kirjutada. Ma kardan ja see on hirmus. Vanasti oli lihtsam. Hirmuta.
Ma võtsin selle töö, et tappa mõtteid ja sisemist hullust. See õnnestus, ma olen surnud. Hullus elab. Tahab maha lüüa kõik mis on kõrgel.

Inimesed tantsupõrandal. Inimesed diivanitel. Inimesed laval. Kuid mõtet ei ühtki. Ega kirge. Süttimatus… keegi võiks mu põlema panna. Ja lasta mul põleda. Mitte lihtsalt süüdata, et siis karmilt puhuda igasugune lootus.
Aga eks ma ise ju lasen.

Segane jutt segasesse hommikusse, mis lõppeb selgitava unega. Ma magan palju, sest reaalsus on valus.