ei keegi saa peatada sind…

Jaanipäev oli tore. Kummaline ja igatmoodu teine. Aga üks reegel oli, mis juhtub Rokinas jääb sinna. Nii et need hetked jäävad sinna maailma ja mina kõnnin siregelt edasi, aga kas suudan, on teine küsimus.
Ma igatsen. Kummaline. Tõsi. Valus.
Teadmatus ajab hulluks.
Hirm paneb mõtlema ja enesele haiget tegema.
Mis saab edasi on üks suur küsimärk.
Raske on eriti pärast rinnuliheinas mõtemõlgutuste ja enese lahti kiskumist. Ma olen avatud. Ikka veel. Kuradi müüritus…
Eks see ole see kui võõraid müüre lõhkuda tuleb karma võlg pääle.
Sisse
Välja
Hinga
Lihtsalt
Ja
Unusta
Et
Aeg
Läheks
Selgusesse

Mäletad seda päikest, mis kuulas su vaikust jõe kõrval?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: