kõverpeegli ausus

Ma sain aru, et möödunud on vaid 4 kuud, aga tunne on nagu oleks aasta või pool aastat. Ma olen muutunud ja palju. Sellest ma jahun siin vist ka palju. Kordamine on tarkuse ema, aga kes ise on? Ah see selleks. Ühesõnaga on vaja rohkemat kui koormatäis tähti ja sõnu. Tähed säravad kirkalt hommikutaevas.
Ma ei maganud üks öö. Jõin, et magada… jõin, et unustada. Rääkida.
Tunne on alasti. Ja samas kindlam. Kummaline on see inimese mõistus.

Tegin sõnad, aga ma arvan, et need ei toimi ikkagi. Sise tunne kõrvetab. Ma olen inimeste sõnades kahtlema hakanud siin oleku ajal. Ma ei usalda neid enam. Inimesed valetavad. Palju. Nad on viisakad. Väliselt.

3 kommentaari Kellele: “kõverpeegli ausus”

  1. Tead, ma ikka mõtlen Sinu peale ning igatsen meie vestlusi, olgu kasvõi tühjast-tähjast. Ikka anna teada, kui Tartu tuled, eks :)

  2. kuuvari Says:

    Usu ma igatsen kah… ma olen 20st Tartus… =)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: