läbi klaasitüki roheline näib maailm

Kummaline tunne on. Selline kummaliselt segane. Armastus. Jah, ma lugesin raamatut unenägude toojast Angusest. Keldi müüt.
Mina nägin täna päeval kummalist und. Väga kummalist. Jooksin klaasikuldudel. Ei tegelt ma jooksin ja avastasin, et jooksen tänaval, millel on palju klaasikilde ning ma tahtsin tagasi minna, et jalanõud jalga panna. See oli raske. Põgenemine on alati ju kergem. Katsu sa tagasi jõuda. Minna. Klaasikillud lõikavad jalga. Viljandi ja klaasid…. kuidagi nii ongi. Klaas on ilus, aga terav.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: