Arhiiv: 08/24/2010

Must-must kuu on end täis loonud

Posted in Määratlemata on 08/24/2010 by kuuvari

Kuu on täis ja mina olen segi. Parim kokkuvõte tänaseks päevaks. Lisada tuleks üks kuradi kukkumine treppidest. Alla. Üles kukkumisega on raskusi, aga küll ma kunagi tagasi üles saan. Korjan killud kokku ja teen tipa-tapa. Enne jätan suitsetamise, ka passiivne.
Valu on kummaline asi. Vahel on ta hea. Vahel tappev. Ning väga tihti häiriv.
Aga mõneti on ta toimiv. Ei, ma ei lõigu end. Mulle piisab mu kohmakusest.

Ma sain täna teada, et see, mida ma arvasin oligi tõsi. Ärakasutatud tunne on ja õhk virvendas korraks küsimusest: Miks mina? Olin ma siis tõesti see, kes lihtsalt ette jäi või… ah… Õnnelik olemine pole minu jaoks…
Mängureeglid võiks enne paika panna, mitte pärast mängu. Skoor muutub. Panused muutuvad. Lõpp muutub.
Ja mu käsi valutab.
Aga see ei ole seotud eelmise jutuga, vaid sellega üleeelmisega. Treppidega.

Täiskuu ei mõju mulle hästi.
Ma sattusin täna ühte parki. Möödusin ühest toolist. Ja enam polnud mu ümber suvi, vaid muu aastaaeg. Ja ma möödusin sellest jälle ja jälle ja ma ei tahtnud, aga pidin. Suvi jäi õnneks. Enesevalitsus kah.

Ühes mustas-mustas maailmas on must-must kindlus ja selles mustas-mustas kindluses on üks must-must peidupaik. Mustas-mustas peidupaigas pesitseb üks must-must neiu, kellel on must-must hirm. Must-must hirm aga on musti-musti deemoneid täis. Need mustad-mustad deemonid söövad musta-musta neiu hinge. Must-must neiu ei saa neid musti-musti deemoneid ära ajada, sest mustal-mustal kindlusel on nii mustad-mustad müürid. Ja need mustad-mustad müürid on laotud musta-musta neiu mustade kätega ja mustad-mustad deemonid on sündinud musta-musta neiu mustast-mustast hingest ning nad söövad iseend… ja valgust ei paista, sest mustad-mustad kivid on laotud mustaks-mustaks müüriks.