Kuningriik eetri eest

Elusalt Setomaa metsade vahelt väljas, tõsi, väsimus on meeletu ja jalg valutab ning ma ei saa aru, mida oma köhaga peale hakata.
See Kuningriigipäev jääb küll tükiks ajaks meelde.
Alguses oli pikk ootamine ja mitte midagi tegemine. Mina lugesin raamatu ja ootasin kunas saaks lapsi kiusama hakata(tuli välja, et vanemaid inimesi oli rohkem kui lapsi). Pärimusteatri möll pani inimesed koos tegutsema, muutis asja palju lahedamaks. Minagi sattusin seltskonda, kus ma ei tohi iialgi valetamist mängida, sest ma kaotan kindlasti. Sain nende juurde öömajalegi.
Ma ei ole elu sees kunagi varem eetrit joonud. Lugusid olen küllaga kuulnud. Noh, hirmutav oli väheke… selline kummaline aine, mis ei ole alkohol ega midagi. Aga ei mulle meeldis. Hullu tas ka miskit ole. Ta on selline lahe asi.
Kuningriik oli nagu tavaliselt kuum ja kommertslik. Aga seekord oli mõnna seltskond… igast moodu.

Käisin kogumas õpetusi ja elutarkust. Lihtsalt olles. Jälgides.
Kogemustekoguja