vingving…

Voilaa… täitsa emo-blogi hakkab siit paistma. Tee või tina, aga mul on masendus. Jep, ilm on ilus, mul on vabadus jne, aga mitte kõik pole korras. Mingi viirus närib mind. Köhin ja läkastan nagu mingi vana hobene. Ja siis selline näriv kahtlus tuleviku suhtes ja muidugi siis muud elukad. Kõik kurat kulgevad kuhugi ära, küll Inglismaale, Saksamaale või tont teab kohu või siis jäävad Tartusse, mis polegi kõige hullem, aga ikkagi. Ja samas mingi osa minust tahaks näha kedagi, keda ma näha ei tohiks. Ratsionaalne mõtlemine. Ja teine osa minust teab, et mul on suva mõnest inimesest, kuigi ma ei näita seda välja. Olen ikkagi olemas. Sest nii on õige.
Ma kavatsen selle nädala peaaegu kodus nelja aia vahel veeta(ega ma saa ju toas konutada) ja mitte midagi teha. Olgu tõsi, pean karmavõlga tasuma ja möllama kodus ja Tätte kontserdile on ka mõte mitte ja siis laupäeval Seto kuningriigipäevadele. Järgmine nädal elan jälle kiiremat elu. Vahel tuleb puhata.
Lavastamisele, viitnale, andrele olen ma ei öelnud ja paljudele teistele. Ma lihtsalt ei suuda ega viitsi end kodust välja ajada. Ma tahan puhata. Inimestest. Füüsilistest inimestest. Tunnetest. Hetkedest. Kohustustest teiste inimeste ees. (va. Kodu… see on lihtsalt kohustus, mis tuli koos sünniga) Teesklemisest.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: