1.päev
Loivasin segaduse alla ja sõin trepil võileibu, sest kodus oli hullumaja ja remondihõng. Koti olin juba kokkupannud. Polnud eriti palju ka panna, sest kott oli Setost tulnud ja korralikult korras isegi. Kell 8 jõudsin bensukasse ja laadisin asjad autopeale. Muidugi väljusime hiljem, sest mingi tüüp oli rahakoti koju unustanud.
Väljusime 5 autot rivis, kõigil vahtralehed küljes. Olime ohtlikud. Eriti siis kui me metsa peatust korraldasime. Mina olin autos, kus tümm käis ja küüslauguleivad ringlesid.
Pärnus kaotasime inimesed silmist ja seega praamile jäime hiljaks. Meie pisike GPS näitas valet teed. Jee…
Praamil kohtas oma väga väga täis klassivenda, kes oli juba poolel teel pea ja keha autost välja hüpitanud. Noh nüüd ajas ta juttu mingite hollandlastega ja karjus kogu aeg „Hajeeba“.
Järgnes see, et läksime jaanalinde vaatama ning kanseldasime Arnot. Tal tekkis imelik suhe koeraga. Mina jäin paariga autode juurde, sest olen ennegi näinud liivatäis kõrvadega linde.
Kraali kraater oli täpselt selline nagu ennegi. Õnneks küll sääse vaene.

Kuressaare ääres kohtusime Rimiga, kus oli õnneks Sass odavalt riiulitel. Sai ka veini kaasa tiritud ning väheke süüa. Esimese söömise tegime kohe Rimi ees äärekivil ära…


Kui telkimis kohta jõudsime saime aru, et meid on metsa visatud. Kõik vingusid, kuid tagasi vaadates tundus plats väga armas.
Kõik hakkasid kiiruga telke püstitama… meil vedas, saime esimestena püsti.


Ning siis pott tulele ja esimene laar nuudleid tassi…

Edasi uimerdasime ja vaatasime loodust.
Ning siis… tatataaataa … eksamitulemused, täpsemalt kirjandi tulemused. Istusime kõik ringis ja ootasime piiksuvaid sõnumeid. Vot sääne asi ühendab klassi.
Korkisin veini lahti peale päris mitut õlut ja nautisin sääsetust.
Viskasin silma peale jalgpallile, kuid see oli igavus ise ja läksin hoopis kiigele… kus kiikusid kämbinku rahvas ehk siis kaks piffi. Viie minutiga oli mul olemas öömaja voodis. Seega ei mingit telki. Ja siis tuli pisike maadlus. ja kämbiku rahvaga tutvumine.
2.päev
Hommik oli meeletult ilus. Kell 8 astusin teisekorruse toast välja ja päike paistis ning vesi loksus ning meel oli puhanud, ainuke asi oli see, et olin enda parema käe ära maganud.
Üle jäänud päev oli ootamine ja Kuressaares töllamist. Vee vaatamist ja olemist.

Õhtuks jälle öömajale siis ja õlled lahti.
Kuna raha oli väheke rohkem üle siis sai ka saun renditud klassile ja paadiga saarele. Paarid jutuvadad telefoniga, mis ununenud küll.

3.päev
Hommikul telgi uksed valla, pärast seda kui tüübid mu telgi pm kokku olid juba suutnud panna. Hommikul sain teada, et klassivennad käinud zoo saarel loomi tagaajamas ning paljude nägudel paistis pohmelli kurat. Mina jätkuvalt reibas… nagu ikka.

Viimane Sass lahti ja vaatasin kuidas päike veeres ringi ja tüübid palli koksisid. Elu oli lill…
Autodele hääled sisse ja sõitma.
Pankrannikul sai ära käidud.

Tuulikuid ka nähtud ning siis Orissaarele mindud… kuhu täpsemalt seal sihtkoht oli ei teagi. Tee oli üles kaevatud ja aukus. Tõsine kuumaastik.
Ja äkki ees sõitva auto rattad viltu ja ohutuled peal. Tagasild paremalt poolt lahti.

Seisame arutame ja oleme ähmis. Äkki tunnen koputust õlal. Naisterahvas oli kuskil koguduse nurgatagant välja ilmunud ning küsib, et ega me keevitust ei vaja… muidugi vajasime. Nurgataga keevitus oligi. Saime kohe keevitama ja siis praamile. Meie auto oli ainuke, kes ootas seda keevitusautot ning saime nibin nabin praamile. Team Ascon jäi maha.
Väsimus võttis kõigil praamil maad ja ka mure võib-olla. Samuti taheti lihtsalt koju!


Ootasime neid siis mandril järele. Mina isiklikult sõin ühe maailam suurima ja kõhtu täitvama purksi ära… ägisesin ringi.
Igavus ja tudimus võtsid maad. Mingi hetk tekkis mõte, et paneks näpu põlema… see näitas ilusasti seda, et mul oli igav…
Nii siis läbi saigi sõit saarele…
