Arhiiv: aprill, 2010

Maailma lõpus on C#

Posted in . on 04/13/2010 by kuuvari

Päike!
Ilus ja soe päike külma kevadtuulega segi…
Annelinna majade vahel päikest nautimas ja iseend lahti võttes… pulk pulga haaval. Kiik käib: edasi ja tagasi, ka siis kui pole mind seal peal. Ta on nagu maailm. Ta elab ka siis, kui pole neid, kes seda heaks kiidavad. Tunnustavad. Mina olen see, kes olen… ka siis, kui see ei sobi. Rebel. Mingil määral.
Aeg enesega.
Läbi teise mõttesünni.
Liigun edasi
Liigun tagasi
Liigun… ja see on tähtis. Kuhu? Suva. Savi. Soovi. Suve. Hm.

Päike on väheke külge jäänud… võin näin ma endale muul põhjusel võõras. Kes teab. Tont!? Kui temagi… ta ulub mu kummutis ja nõuab sokke… Pidupäevadel ma annan talle rinnahoidja…kui on meeles. Et on pidupäev.

Sule peaks kätte võtma… mäletama aastat. Miskit. Keskit. Sõnamängu. Mängin tühisusepihkudega. Peitust vist. Äkki hoopis Tõde ja Tegu.
Kindlasti ma valetan. Endale. Süüdimatult. Osavalt.
Tegudeks veel ei lähe.

***

Istusime põrandal ja mängisime kitarre. Lausime kõvasti ja valest. Kuid vahet ei olnud. Oli see hetk. See päike ja see kevadõhk meie ümber. Olid viisid. Laulud. Mälestused. Muusika. Akordid. Rütmid. Naerud.

sõnad sisisesid sõrmedel

Posted in . on 04/11/2010 by kuuvari

Riisusin lehti ja nautisin kevad ilma ja päikest.
Ma mõtlesin, et ma olen peaaegu pool oma elust siin majas elanud. Selle poole, mida mäletan paremini. Mida tunnen paremini.
Kümneaastasest jõnglasest on saanud see, kes on siis saanud. Eks iga ütleb, mis ise arvab. Minu mõte jää minule. Mingis mõttes ei suudakski ma välja öelda seda. Sõnad on tühised. Alati.
See mis me paneme sõnadega kaasa on tähtis. Mõneti me kuulame vaid sõnu. Mitte ei tunne. Ei tunne seda, mis on sõnade taga.
Mulle meeldib vaikides juttu ajada.
See aga nõuab mingit kindlust ja mõistmist. Ebakindlalt ma kipun palju rääkima. Või niisama peomeeleolus… pealispinnal uisutades…

Mu elu on sõnadele seatud.

Sõnu sean tundide vahel iseendale

Posted in . on 04/10/2010 by kuuvari

Pesin eile, täna… no ühesõnaga pesin aknaid ja mõtlesin läbipaistvusele. Sellele, et kui vähe me näeme ümbritsevat. See on mõte on mind terve päev kummitanud. Hommikust peale.
Sõnad veavad rappa. Sohu. Sinna kuhu ei ole alati vaja minna. Ja tihti pole neid. Just nendel hetkedel, kui ma soovin nende olemas olu. Kriis. Viitsimatus. Kevadväsimus. Segadus. Ehk suvi aitab…

Kuid.
„Tunnid“ oli hea, nii filmi kui raamatuna. Kunagi ammu… võib-olla mitte nii ammu, aga nuh aastaid paar kindlasti proovisin ma lugeda ja ka filmi vaadata, aga ei saanud kummagagi hakkama. Ja nüüd ma lausa neelasi selle sõnaseatudasja alla. Korraga pm. Sügav asi on. Keerukas. Eh, mida millest Andrese asjale inspiratsiooni leida. Naise siseelu. Midagi sarnast võiks ju leida. Kui on kolm naist siis miks mitte. Ühega läheks keerukaks. Eks näis. Suvi ehk…

pimesi vaatame silma

Posted in . on 04/10/2010 by kuuvari

Kuutus vaevab nägematuid silmi
Olen tavaline pime möödakäija
Iga teine
Vahel isegi tihemini
Iga
Päiksekiirte pimestus meid ei muuda
Keegi niigi ei näe
Sind
Mind
Seda et kruusidest on saanud klaasid
Märkamatus
Ärkamatus
Siin samas minu kõrval
Vahel sees
Olen nemad
Kuid
Vaid vahel nägija
Igal teisel päeval
Vahel isegi harvem
Tihti

ootan ootamist

Posted in . on 04/08/2010 by kuuvari

Kiirus on igal pool mu ümber.
Kiirus
Aja ülejääk samuti
Mul on aega üle… valel ajal.

Irooniline.
Sama , et ma olen valel ajal vales kohas.
Sea samme sinna, kuhu viib süda… mõistus tõmbeb tagasi…
Paneb puuri ümber minu.
Ei saa…
Ei saagi saama…

Päh… suvi…
Proovin spontaanselt kulgeda…

Ühiskondlik fännamine

Posted in . on 04/04/2010 by kuuvari

Niisiis mina siin….
Minu lool on esimene fänn=)
Nüüd on aeg uhkeks minna… oki mitte uhkeks, sest plaan on veel palju kirjutada ja siis näis, kas uhkus tuleb vai mitte.

Kui ma vaid aega leiaks… oki homme on mul mingi aeg vaba ja kui pole siis teen ja olen ja panen enda sees oleva paberile…

Kolisin väljamaale, häälega

Posted in . on 04/03/2010 by kuuvari

Möllasin arvutiga, mõtlesin, et kas peaks ka arvutiviset harrastama hakkama või ei. Aga sain asjad korda, lihtsalt. Kolisin programmi arvates USAsse ja sain hääle tagasi. Nii siis lõikan edukalt Rudimendi teatritükki. Oki lõigata pole seal miskit tegelt, algus maha ja lõpp, aga peavalu valmistab heli, sest ma ei saa teda puhtaks… sahiseb jne. Oki panin heli ühtlaseks, nii et muusikaline vahepala ei tapaks kõrvu=)

Filmi peaks ka lõikama hakkama.. oeh!

****

Edit 21.38

Kujuta ette Poole tunnine Asi on 7,15GIGA suur! Kuidas???

Millega ma saaks ta pisemaks teha?
Oh jha, eks suur kunst olegi SUUR, aga ma lootsin et Rudiment pole Nii suur….

Olemine võiks olla

Posted in . on 04/02/2010 by kuuvari

Ekslesin eile mööda iseend kevad tuulest sasituna.
Vaatasin filmi „August rush“ ja hakkasin maailma kuulama.
See oli raske, sest eks elevants ole mu kõrval tatsunud. Nädalakese.
Täna vaatasin Inland empiret …
Ma ei saanud tuhkagi aru.
See oli suti ka igava võitu, et ei haaranud mind nii palju. Kuid! Jäi kummitama ja tekitas soovi veel vaadata. Hmm.

Korrastasin oma laua, see tähendab miskit. Ei mitte seda, et see oleks olnud jube korrast ära ja see häiris mind, vaid rohkem seda, et sisemus hakkab ka selgemaks saama. Mingid asjad tuleb paika panna ja tolmud pühkida jne. Aga miski kord on juba loodud. Soov on loodud.

Õnnepalu ja Alliksaar

Siit ma tulen=)