aitüma, maamees!

Istusin maailmaserval…. oot-oot… istusin pingil ja õppisin ühiskonnaeksamiks. Ei mingit maailmaserva ega vabadust ega muud lahedust. Nuuks! Aga see selleks, Päike oli ja see on põhiline. Mitte punk ega disko ole põhiline… vaid päike…
Krõbistasin ja sahmerdasin…
Ning päev algas meenutustega. Või tegelikult telefonikõnega… mis tõi meelde asju, mis olid kadunud. Ähmaselt. Kahtlevalt.
Oh, well.