Iseendaga sünnipäeva pidamas

Eilne päev algas öös. Algas pimeduses välja astudes peopõranda kõrvale. Võõraga juteldes. Elusid sidudes. Mõtteid mõlgutades. Tuttavate kallistus lükked. Karmid. Pehmed. Soojad.
Teada saamised enesest ja enda loomest. Tagasi vaatamine ajale, hilisem südamepuistamine. Kummaline jutukõmin kõlksuvate piljardikuulide vahel.

Hommikul päike paistis ja pea oli päris selge. Sillerdas see taevakeha otse silma, kui ma oma lubadust järgides kaane karbilt tõstsin. Õis. Kaart.
Kummaliselt kombel toob lõikelilled mulle tavaliselt meelde surma ja inimkonna tühisust jne. Aga sel hommikult jäid need kõrvale. Hea.

Inimesed saabusid ja lahkusid. Keset tuult. Isegi korraks, meie jaoks, jäi tuul ka seisma. Karmid jutud. Lõbusad jutud. Tõsiasi, et rollimängijad jäävad rolli mängima ka elus.

Sain keset vaikuse tuulepuhanguid enese kohta tõsiasju teada. Värvikirevaid spektreid. Tuhme sõnu. Enese irooniast läbi imbunud sajatusi enese mõtetes. Olen minagi vist maskidesse mattunud mängur. Kuid siiski… eks näis.

Et siis nüüd peaks ju suur ja tark olema. Päh.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: