Arhiiv: 04/13/2010

Maailma lõpus on C#

Posted in . on 04/13/2010 by kuuvari

Päike!
Ilus ja soe päike külma kevadtuulega segi…
Annelinna majade vahel päikest nautimas ja iseend lahti võttes… pulk pulga haaval. Kiik käib: edasi ja tagasi, ka siis kui pole mind seal peal. Ta on nagu maailm. Ta elab ka siis, kui pole neid, kes seda heaks kiidavad. Tunnustavad. Mina olen see, kes olen… ka siis, kui see ei sobi. Rebel. Mingil määral.
Aeg enesega.
Läbi teise mõttesünni.
Liigun edasi
Liigun tagasi
Liigun… ja see on tähtis. Kuhu? Suva. Savi. Soovi. Suve. Hm.

Päike on väheke külge jäänud… võin näin ma endale muul põhjusel võõras. Kes teab. Tont!? Kui temagi… ta ulub mu kummutis ja nõuab sokke… Pidupäevadel ma annan talle rinnahoidja…kui on meeles. Et on pidupäev.

Sule peaks kätte võtma… mäletama aastat. Miskit. Keskit. Sõnamängu. Mängin tühisusepihkudega. Peitust vist. Äkki hoopis Tõde ja Tegu.
Kindlasti ma valetan. Endale. Süüdimatult. Osavalt.
Tegudeks veel ei lähe.

***

Istusime põrandal ja mängisime kitarre. Lausime kõvasti ja valest. Kuid vahet ei olnud. Oli see hetk. See päike ja see kevadõhk meie ümber. Olid viisid. Laulud. Mälestused. Muusika. Akordid. Rütmid. Naerud.