Arhiiv: 04/10/2010

Sõnu sean tundide vahel iseendale

Posted in . on 04/10/2010 by kuuvari

Pesin eile, täna… no ühesõnaga pesin aknaid ja mõtlesin läbipaistvusele. Sellele, et kui vähe me näeme ümbritsevat. See on mõte on mind terve päev kummitanud. Hommikust peale.
Sõnad veavad rappa. Sohu. Sinna kuhu ei ole alati vaja minna. Ja tihti pole neid. Just nendel hetkedel, kui ma soovin nende olemas olu. Kriis. Viitsimatus. Kevadväsimus. Segadus. Ehk suvi aitab…

Kuid.
„Tunnid“ oli hea, nii filmi kui raamatuna. Kunagi ammu… võib-olla mitte nii ammu, aga nuh aastaid paar kindlasti proovisin ma lugeda ja ka filmi vaadata, aga ei saanud kummagagi hakkama. Ja nüüd ma lausa neelasi selle sõnaseatudasja alla. Korraga pm. Sügav asi on. Keerukas. Eh, mida millest Andrese asjale inspiratsiooni leida. Naise siseelu. Midagi sarnast võiks ju leida. Kui on kolm naist siis miks mitte. Ühega läheks keerukaks. Eks näis. Suvi ehk…

pimesi vaatame silma

Posted in . on 04/10/2010 by kuuvari

Kuutus vaevab nägematuid silmi
Olen tavaline pime möödakäija
Iga teine
Vahel isegi tihemini
Iga
Päiksekiirte pimestus meid ei muuda
Keegi niigi ei näe
Sind
Mind
Seda et kruusidest on saanud klaasid
Märkamatus
Ärkamatus
Siin samas minu kõrval
Vahel sees
Olen nemad
Kuid
Vaid vahel nägija
Igal teisel päeval
Vahel isegi harvem
Tihti