Läti on nüüd kuulus ja seda mitte kohe positiivselt, mitte vähemalt siis kui selgus majja löödi. Algul oli küll lahe, et näe taevakerad ka siia kanti suundunud.
See pisike kivimürakas tõi meelde väikse tibu kes kisendas täiest kõrist:“Taevas kukub alla“, mis oma korda, aga tõi meelde valitsuse. Antsipi koos oma kuulsa lausega „Tule taevas appi!“ huvitav, kui see oleks olnud päris meteoriit, kas siis oleks olnud see taeva abi majanduskriisis vaevlevale Lätile. Kuna meie maalegi mingi abi väljaspool meie planeeti ka tuleb ega me saa ju lõunanaabrist kehvem olla. Kus on see kõik võimas Savisaar, kes meid päästab majanduskriisist, kliima soojenemisest ja nafta lõppemisest. Kas tõesti segab teda jälle Antsip? Oh jah, poliitika viskab kopa ette, aga vähemalt saab karjääri teha…
Lugesin täna põnevat artiklit utoopiast ja antiutoopiast ja üht väärikusest ja veel üht seoses globaliseerumisest. Ma võtsin need suvaliselt oma kapist, kus ootavad läbi töötamist kümned artiklid. Võtsin ja lugesin ja avastasin, et Marxita ja nõugudeajata ei saa mitte kuidagi läbi. See NSVL aeg muutusi meid ja maailma väga radikaalselt. Maailma sõjad ja selle vaheline aeg, mis oli meie nö Esimene Eesti aeg, kus kõik oli väga hästi ja tore ja mitte üldse selline nagu praegune Teine Eesti. Majanduskriis kiusab meid ja kiusas siis. Kas mitte, see majanduskriis ei ole ravim meil tekkinud tarbimiskultuurile. Piirab tarbimist, mis on meid ju pantvangi võtnud ja ei taha kuidagi lahti lasta. Jaak Valge rääkis lähemalt globaliseerumisest ja sellest, kas see on miinuseks meie kultuurile ja riigile või mitte. Ühe sõnaga, kõik on maailmas hea seni kaua, kuni me oleme mõistlikud või lepime oma lõhkitarbimisega ja ei vingu selle üle.
„Ma ei tea, kust pärineb see arvamus, et maailm on ülerahvastatud. See oleks nii, kui kõik maailma inimesed tarbiksid ja saastaksid sama palju kui ameeriklased.“ Jaak Valge
See tsitaat mulle meeldib, just kivi USA kapsaaeda. Obama sain Nobeli rahupreemia kah, tegelikult kah, lubage mul naerda. Mees, kes sõdib ja tapab, saab rahupreemia. Kuhu me küll niimoodi jõuame? Meie väärtushinnangud on viltu vajunud ja mõned on sootuks kadunud. Hitler kuulutati ju pahaks meheks, haakrist pandi põlu alla, aga Hitleri kriipsujukusid müüakse miljonite eest. Oh jah, maailm on hukas…