Arhiiv: oktoober, 2009

Tule taevas appi ja kuku meile meteoriidina kaela nagu sa lätlaste kapsaaeda kukkusid

Posted in . on 10/27/2009 by kuuvari

Läti on nüüd kuulus ja seda mitte kohe positiivselt, mitte vähemalt siis kui selgus majja löödi. Algul oli küll lahe, et näe taevakerad ka siia kanti suundunud.
See pisike kivimürakas tõi meelde väikse tibu kes kisendas täiest kõrist:“Taevas kukub alla“, mis oma korda, aga tõi meelde valitsuse. Antsipi koos oma kuulsa lausega „Tule taevas appi!“ huvitav, kui see oleks olnud päris meteoriit, kas siis oleks olnud see taeva abi majanduskriisis vaevlevale Lätile. Kuna meie maalegi mingi abi väljaspool meie planeeti ka tuleb ega me saa ju lõunanaabrist kehvem olla. Kus on see kõik võimas Savisaar, kes meid päästab majanduskriisist, kliima soojenemisest ja nafta lõppemisest. Kas tõesti segab teda jälle Antsip? Oh jah, poliitika viskab kopa ette, aga vähemalt saab karjääri teha…

Lugesin täna põnevat artiklit utoopiast ja antiutoopiast ja üht väärikusest ja veel üht seoses globaliseerumisest. Ma võtsin need suvaliselt oma kapist, kus ootavad läbi töötamist kümned artiklid. Võtsin ja lugesin ja avastasin, et Marxita ja nõugudeajata ei saa mitte kuidagi läbi. See NSVL aeg muutusi meid ja maailma väga radikaalselt. Maailma sõjad ja selle vaheline aeg, mis oli meie nö Esimene Eesti aeg, kus kõik oli väga hästi ja tore ja mitte üldse selline nagu praegune Teine Eesti. Majanduskriis kiusab meid ja kiusas siis. Kas mitte, see majanduskriis ei ole ravim meil tekkinud tarbimiskultuurile. Piirab tarbimist, mis on meid ju pantvangi võtnud ja ei taha kuidagi lahti lasta. Jaak Valge rääkis lähemalt globaliseerumisest ja sellest, kas see on miinuseks meie kultuurile ja riigile või mitte. Ühe sõnaga, kõik on maailmas hea seni kaua, kuni me oleme mõistlikud või lepime oma lõhkitarbimisega ja ei vingu selle üle.

„Ma ei tea, kust pärineb see arvamus, et maailm on ülerahvastatud. See oleks nii, kui kõik maailma inimesed tarbiksid ja saastaksid sama palju kui ameeriklased.“ Jaak Valge

See tsitaat mulle meeldib, just kivi USA kapsaaeda. Obama sain Nobeli rahupreemia kah, tegelikult kah, lubage mul naerda. Mees, kes sõdib ja tapab, saab rahupreemia. Kuhu me küll niimoodi jõuame? Meie väärtushinnangud on viltu vajunud ja mõned on sootuks kadunud. Hitler kuulutati ju pahaks meheks, haakrist pandi põlu alla, aga Hitleri kriipsujukusid müüakse miljonite eest. Oh jah, maailm on hukas…

rapla-obinitsa

Posted in . on 10/25/2009 by kuuvari

Ma käisin Raplas filmi tegemas, seni kaua kuni film oli arvuti avarustes, oli see päris hea, aga suurel ekraani see oli täiesti mõttetu. Oh jah, mis siis ikka, MA hindasin end üle. Side lõpp selles osas. Nuh, tee või tina, aga nii ju on. Filmi ei tohi kiirustades teha.

Üldiselt on mul veel mõtteid ja arvamusi ja kõike muud seesugust. Ma lihtsalt ei viitsi neid enda peast välja kiskuda ja organiseerida ja neist aru saama hakata. Ma tahaksin midagi. Ma ei mõtle uut autot suurt raha summat ega karja kaupa vabadust… ma tahan midagi enda sees. Tasakaalu või ma ei tea mida. Tahaks keerata mingit nuppu, mis muudaks mu julgemaks ja mingit juhendit, et ma saaks aru, mis toimub.

valged käpad ketsininal

Posted in . on 10/18/2009 by kuuvari

Sammud kajasid pilkases koridoris mulle vastu ja lamp vilksas sammude taktis. Viienda korruse rahvas norinal magas, seitsmendal korrusel oli kuulda peomeeleolu, kaheksandal keegi kellegagi armastust jagas ja üheksas oli vaikusesse uppunud. Avasin raginal ukse ja tahtsin hüüda.
„Hei, ma olen kodus!“
Sõnasabast sain kinni haaratud ja huultele tekkis vaid vaikne hei, millele vastasid valged käpad mu ketsi ninal ja hulk valgeid karvu mu püksisäärel. Tegin paar pailiigutust, et käivitada tema mootor ja tunda, kuidas üksindus nurkadesse varju hiilib. Tulesid ma põlema ei lülitanud, sest kurkide kasvamiskuma on niigi minu tuppa tunginud ja pimedust nigu nii ei ole minu juures kunagi. Ma igatsen pimedust ja seda, et ei näe iseennast.
Avan külmkapi ja valgus silmi värvikalt kõrvetab. Tühi nagu minagi. Haaran alumiselt riiulilt pooliku kassitoidu. Teen nurrumasina õnnelikumaks, panen ka uue vee ja kõrbinaid.
Homme peab poodi minema ja ka tööle peaks tagasi minema. Aitab küll sellest varjus käimisest ja enese uputamisest. Edasi tuleb elada. Ja kass tahab elada. Ta vajab toitu. Mina vajan ka toitu, aga seda ei müüda poes.
Avan akna ja lasen suurema koguse valgust tuppa ja sellele lisanud ka karge sügistuul. Seisan ja vaatan välja, kus kunagi ei lasta tulesid ära. Kogu maailm on kollane ja üksindu hiilib nurkadest aknale.
Ma astun
Tema astus
Ma astun
Järgi.

Kass limpsis kausi puhtaks ja otsis peremeest, keda saaks koos paari portsu valgete karvadega tänada. Kelle rinnale end kerra tõmmata ja unistada sellest, et varsti oleks jälle suvi ja ta võetaks maale kaasa, kus oleks veel kasse ja p ä r i s hiiri. Kass märkas vaid lahtist akent ning seda, et mitte kunagi varem pole siin nii pime olnud. Kollane kuma oli kustunud.

Joodikrahva hommikupajatus.

Posted in . on 10/17/2009 by kuuvari

Täna on kuidagi valepidi päev. Ma olen omadega läbi, minu füüsis on läbi ja tänu sellele ei suuda mu mõtted minuga suhelda. Ma olen vati sees.
Ma ju tegelikult ihkasingi seda. Eile vähemalt. Täna tahaks tagasi saada seda tunnet, et terav maakera võib mulle viga teha. Vati sees olles jääb palju tundmata. Ja tundmused on kaugemal ja mitte nii tuntavad.

Ma pean jälle elama asuma iseendasse.

Pilgud söövad seeni meega…

Posted in . with tags on 10/15/2009 by kuuvari

Ma keeran talt pilgu.
Liialt tihti…

“I felt suddenly shy. I was not used to shy. I was used to shame. Shyness is when you turn your head away from something you want. Shame is when you turn your head away from something you do not want.”

Muid sõnu pole.

3:1

Posted in . on 10/11/2009 by kuuvari

Ma olen omadega segi.
Jälle, karjute te kindlasti, aga pole hullu, ma harjunud sellega.
Kool ja loometöö ei käi koos, ega tohikski koos käia. Segavad üksteist ja samas poleks üheta teist ja… kes kurat mõtles suhted välja.
Muidugi see annab jõudu loometööks kui nad just üle pea ei kasva ja mind ära ei lämmata. Kui pole siis pole ja kui on siis pole mitte üks vaid kolm hullust korraga(loe suhte värki ja jama).

Ma otsin Jumalat!
Kui naljakalt see kõlab, mina ja jumalat. Pigem ma otsiks kuradit kui jumalat, pole usku ega midagi. Aga näe näitlejat on vaja. Nii et äpud heleda päised mehed andeke märku.

FILM

Posted in . on 10/06/2009 by kuuvari

Muide Mets, ma vist teengi midagi õudukat trilleri sarnast. Vaata Hetkelisust kõrvalt listist.
Ja otsin ka näitlejaid:)

Andke märku!

Posted in . on 10/06/2009 by kuuvari

Praegu on muutuste aeg.
Kiirete muutuste aeg.
Segadust on kõikjal
Ja ma ei leia lahendust.

AGA film sai valmis.

Kaega ja hinnake. Nipet-näpet on aga see selleks.
Mina ei kobise, mina andsin alla….

Ning uued filmid on tulemas.

Posted in . on 10/01/2009 by kuuvari

Katsetan siin vaikselt võtan hoogu….

I
In & Öö

Telekas sahiseb keset tühja ja pimedat ruumi. Teleka ees istub rätsepaistmes mees, kelle pea on langetatud, ta nuuksatab vaikselt.

Telekasse ilmub maskis inimene. Ta vaatab uurivalt Meest.

MASK
(köhatab) Kas see ongi see, mida sa nii väga ihaldasid?

Mees tõstab pea ja vaatab telekasse hirmunult.

MASK
Kas sa tunned leidmatuse mõrkjat maitset oma põsel?

Mehe põske riivab kellegi huuled, mees ehmatab ja viskab selili.

II
In & Hommik

Mees on selili voodis, ehmatab äkki üles- istukile. Ohkab ja vajub aeglaselt tagasi voodisse. Kaamera hakkab aeglaselt kaugenema.

III
In & Päev

Kaamera kaugeneb ikka, aga nüüd paistab eelmine stseen telekast. Mees karjub teleka peale ja viskab telekat kingaga ja muude asjadega, mis kätte juhtub.(pildis on vaid telekas ja väheke ümbrust, meest ei paista.)
Pilt telekas kustub ja siis läheb ka pilt üleni mustaks.

IV
Out & Päev

Talvine park, mees istub mantlisse mässituna pargi pingil. Mask seisab pingi kõrval ja ajab varbaga kivi ühest kohast teise.

MEES (lootusetult)
Miks?

MASK (naljatades)
Miks mitte.

MEES
Kas nii sa oledki elus läbilöönud?

MASK (imestunult)
Jah! Miski pole sind ju ka keelanud, või on?

MEES (mõtlikult)
Ma ei tea. Mina vist olen end ise keelanud. Keegi teine seda ei suudakski.

MASK
Miks?

MEES (pilkavalt)
Miks mitte.

MASK (murelikult)
Nii ju pole õige.

MEES
Jah! Kuid ma ei suuda teisiti, sa suudaks?

MASK (naerab)
Ennast mitte keelata?

MEES
Jah

MASK
Ma ju suudangi.

MEES (kurvalt)
Tõsi.

V
In & päev

Mask istub samal kohal nagu Mees istus 1. stseenis ja vaatab telekat. Telekast paistab 1. stseen. Mask naeratab ja lülitab teleka välja.