Koolipõrgu

Mul algas kool ja nüüd on asi metsas.
Esiteks, ma ei taha seda enam.
Teiseks, ma olen väsinud.
Kolmandaks, ma tahan ülikooli.
Neljandaks, ma ei mõista selle jama kasufaktoreid.
Viiendaks, ma tahan vabadust.

***
Elas kord üks inimene, kellel oli kõik olemas, aga ta ei teadnud seda. Ta muutku otsis ja otsis asju, mis tema arust olid vajalikud õnne jaoks. Ta ei leidnud midagi, mis oleks olnud püsiv või jääv. Kõik kadus kuidagi ta sõrmede vahelt.
Üks kord ta istus kivile ja mõtles, mis on veel jäänud, mida ta poleks proovind kinni püüda. Istus seal kivil terve öö ja koos koiduga tuli ka teadmine. Ta polnud veel püüdnud iseennast, püüdnud ennast mõista. Nii siis läks ta koju ja pakkis koti ning asus teele iseendasse ja Lõuna-Eesti metsade vahele. Ta matkas kaua ja samas nii vähe, kui võrrelda seda aega, mis ta oli kulutanud tühjalt õnne otsimisele.
Kulunud seljakoti riputas ta nagisse, et ta ei segaks ta teed, ja läks aknale. Ta vaatas tänavat enda ees ja märkas, et kõik kiirustavad kuhugi ja mitte keegi ei jõua kohale.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: