Arhiiv: august, 2009

Luulenurk

Posted in . with tags on 08/30/2009 by kuuvari

Ma kaotasin kontrolli
Enese ja maailma üle
Minevik kummitab
Kuhugi pole enam joosta
Ning saapad on porised
Kinnastes tuul puhub läbi
Sallil enesel minu ees häbi

Ma kaotasin kontrolli
Enda mõtete suuna üle
Olevik hammustab sõrmest
Kuhugi pole end enam peita
Varbal on tagasijooksust vill
Näppudest jooksmas on veri
Kaela piiramas linane köis

Oh, ma kaotasin kontrolli
Enda elutee pikkuse üle
Tulevik naerab hambutult
Kuhugi pole enam vaja joosta
Saapad üksikul seina ääres
Käed rinnal rahus risti
Kaela kaunistamas punane lips

Ma kaotasin kontrolli

***

Kellega koos sa tapad maailma
Kelle kaisus olles sa tõmbad juhtme
Välja seinast

Kes sinuga koos maitseb ellujäämise
Kirbet maitseelamust suunurkades
Suudlustega segi

Kellelt röövid sa enesepettuse
Kellele paned rauast truuduse päitsed
Igavesti pähe

Kes on see imeline vapper elusolend
Kes koos sinuga muudab maailma
Ilusaks lõpmatuseks

Positiivne päev välismaalasena Eestis.

Posted in . with tags on 08/29/2009 by kuuvari

Tõelised imed juhtuvad salamisi ja nii et keegi sellest aru eriti ei saa. Tõelised imed pole esmapilgul imed, teisel pilgul võtavad nad ahhetama või hoopis silmi peitma. Kui aus olla juhtub tõelisi imesid harva või siis me lihtsalt ei heida seda „teist pilku“ liiga tihti. Ma unustame vaadata enese ümber nii nagu seda teevad väikesed lapsed, kelle jaoks on iga langev puuleht ime. Suurtel inimestel pole aega heita pilku ning siis see ime tagasi enda juurde tõmmata ja rahuliku südamega edasi minna, et heita uus pilk jne. Meie rühime selg küürus, pilk maas tööd teha või joome end reede õhtul, nii öelda „parimate sõpradega“, end täis ja arvame, et selline see elu peabki olema. Ajame külge tüdrukutele, kellest ei hooli või siis teeme haiget neile kellest hoolime. Sest see tunne ei saa ju õige olla ja see tuleb lõhkuda niipea kui võimalik.

Kas ma olen erinev kui keskmine eestlane? Jah, ja ei. Erinevaks teevad mind mõned detailid, kuid üldpilt jääb vist ikka samaks. Egoist, joodik, ah jah, tolerantne olen küll, enam kui mind ümbritsevad rassistid ja homofoobid, pohhuist olen ka. Ei sa ka öelda, et eriti oma ligimesi armastaks ning teist põske ka ei keera ette ning ei usu ka jumalasse, täpselt nagu iga teine eestlane. Olen iseenda rahvuse natuke erinev eksemplar.

***

Neljapäeval peeti mind välismaalaseks ja küsiti suitsu inglise keeles. Üllatus oli suur, kui tuli välja, et ma tartlane. Pärast seda vahejuhtumit proovisin ma linnas käies näha Tartut välismaalase pilgu läbi ja see kõik tundus nii uudne ja ilus ja puhas ja rahulik. Mind peeti ikka edasi välismaalaseks, arvatavasti oli süüdi minu riietumisstiil ja boheemlaslik olek. Ma olin õnnelik mingit viisi, et mind peeti välismaalaseks. Ei, ma ei öelda, et mulle ei meeldi Eesti, kuid olla võõras omade keskel on lihtsalt kummaline ja hea tunne. Võib-olla on süüdi siin minu Jääralik olemus, et ma nõuan tähelepanu ja seega, käest kinni jalutamine ja kummaline riietus, tõi kaasa palju pilguheite või oli see, et vaadata kuidas ümbritsev homofoobliks ja konservatiivne eestlasepilk reageerib, on seal viha või heldimust, või mida muud.
Mulle meenub üks vana mees Vanas Turuhoones, kes vaatas nii heldinud ja lõbusapilguga meid, kui me ostsime teekooki ja natuke meekooki. Temast möödudes ma naeratasin veelgi rohkem ja noogutasin talle, temalgi läks nägu veelgi rohkem naerule. Mulle meeldivad sellised inimesed, kes on õnnelikud, mitte sellised vanainimesed, kes vaatavad nägu vingus ringi ja kurdavad, et noorus on hukkas. See mees vaatas meid, nii viisi, et ta ütles endale:“ Jah, kulla mees, noorusega on kõik korras.“ See oli nii armas. Samas jah, ma ei tea mida ta ütles või mõtles.

Mulle meeldis see päev, see piknik ja see tripp. Muidugi ka see vihmavari ja see päike ja jõgi ja seltskond.

Kahetsus

Posted in . on 08/26/2009 by kuuvari

Tõde on haiget tegev
hinge kriipiv ja valus
ma tahaks talle seda
karjuda koos pisaratega
kuid ma ei julge
ta ei mõista
katkendlik vabandus enesele
tahaks tagasi võtta kõik
tehtud teod ja sõnad
mille eest ma nüüd pean
vabandust paluma
mida nüüd pean
selgitama

sina ei mõista
sina ei andesta
kuid sinu pärast
ma muutun

sina ei näe seda
tulevikus olen uus
äkki siis
veab

jääb ära see
südame valu
mis pani mind
seda kirjutama.

Suvi on surnud

Posted in . with tags on 08/23/2009 by kuuvari

Ma pole ammu kirjutanud, asi pole selles, et miskit poleks kirjutada. Hoopis asi on selles, et paljust on kirjutada ja seega ei viitsi ja ei tea kuidas kirjutada seda mis on tähtis ja ja…

Ma ei mäletagi täpselt, mis kõik on vahele jäänud.
Eelmine reede oli Tartuff ja Zetod. Sellele järgnes Gen.
Kui jah või ei küsimus, siis on ei.
Aga kui ei ole jah ja ei küsimus mis siis on? Vot selline küsimus tekkis.

***

Obinitsas läks hästi, etendus kukkus minu arust väga hästi välja. Kõik oli tore ja mingeid suhte probleeme ka ei tekkinud. Jäin kauemaks kui lubasin endale. Paasapäevale. Kuid kõige tähtsama osa magasin maha, see pani mind mõtlema. Hakkan jälle korralikuks. Enda ja tema nimel, et oleks lootust…
Ta ei tea, aga mina tean. Muu ei loegi.

tõestamatu ja tõestamine. Aga mida sa tõestad kui tõde pole olemas.

Posted in . with tags , on 08/13/2009 by kuuvari

ÕTÜ laagrist tagasi tulles avastasin, et ma ei tea mitte midagi ja ükski fakt ei ilmuta end mulle. Täna, aga märkasin, et nad on olemas ja tulevad lihtsalt jutukäigus peidust välja. Seega kõik on olemas, aga küsimus on selle kättesaadavuses. Leidmises.

***

Otsin ennast, aga avastasin, et olen kaotanud ka selle osa, mis enne olemas oli. Ma olen läinud ja see teeb mind haigeks ja kurvaks.

***

Suhtesegadus mu peas
Hinges liblikas seina vastu lendas
Kõhus neid pole enam üldse
Hirm nad kõik kinni püüdis
Pani puuri ja viskas talve
Kevad suri mu silme all
Suvi ja sügis jäid hoopis vahele

Sa läksid juuksed sassis
Hommikupäikese all

Mina jäin
Kohvitasse pesema
Koristasin meie kõik jäljed
Ja heitsin end JÕKKE

Pesin endalt liblikatolmu
Õhtul olen tagasi iseendas
Puhas ja rikkumata sinu puudutustest

Kuu vaid muigab teadvalt
Kuid
Kardin teda endasse peidab.

***

Ma kardan, et teen haiget.
Nii endale kui ka…

oh

Posted in . with tags on 08/11/2009 by kuuvari

Olen tagasi, aga mitte väga tark, vaid hoopis väsinud.

Ära

Posted in . on 08/08/2009 by kuuvari

Mina sõidan homme ära Viitnasse ja saan tagaks.

Sidelõpp.

Küsimus

Posted in . on 08/07/2009 by kuuvari

Kuidas võtta kokku seda, mida pole võimalik kokku võtta?

Udupasunaga Jaan

Posted in . with tags on 08/06/2009 by kuuvari

Tätte koos Udupasunaga oli väga mõnus ja meeli erutav kogemus. Selline rahulikkus ja mõtislikus Jaani poolt ja selline nooruslik tempokus ja uudsus Udupasuna poolt.
Mina olen harjunud Tättet kuulama, kas üksi või koos Matverega, aga nüüd koos oma bändiga oli see päris uudne ja harjumatu kogemus. Aga kõik sobis! Uued laulud olid head ja kõlasid hästi veetrummidega, kitarri, kontrabassi ja erinevate vilepillidega. Nüüd ma ei kujutagi neid vaid kitarriga ette. Oh well.
Naljaks oli see, et tantsima ei lastud ette. Sellest ma saan küll aru, et lapsi ei lasta ette kakerdama ja karjuma, aga lihtsalt üks paar aeti ka minema, kes tantsis ilusasti viisakalt. Nii palju oli kuulda, siis eelmistel kontsertidel olid lapsed suur probleem, et karjusid Tätte laulust üle. Lapsevanemad, kus on teie silmad.
Aga see selleks. Positiivne laeng oli ikka vägagi üle.
Mind uinutas tema uus plaat ilusasti tuttu pärast kontserti.

Tegemata tööd piiluvad mind

Posted in . with tags on 08/05/2009 by kuuvari

Vahel on tegemata tööd palju rohkem väärt enne kui nad saab tehtud. Enne seda nad vähemalt on keelel ja vahel ka meelel.
Kui and tehtud saavad, siis võib need mõtted seinale riputada ja ongi kõik. Tegemata tööd jooksevad mööda tuba ringi ja nõuavad tegemist ja tähelepanu ja hellitavat pai. Mõned tööd on rahulikud, konutavad nurgas ja sa ei märkagi neid enne kui sa nurgast tolmu lähed pühkima. Annad talle sõbraliku terekäe ja sügad kõrva tagust.
Tavaliselt istuvad nurkades need töökesed, mille tegemisest ei sõltu enam midagi ja kuna inimesed on laisad, siis nad jäävadki tegemata.
Tüütud on need tegemata töökesed, mille tegemisest ei pääse. Nad on sul jalus ja ei lase sul astuda edasi. Siis ei jää midagi üle, kui natist haarata ja ära teha ning siis ta riputada seinale nagu topise. Olla uhke ja sõpradele õlleklaasi kõrval kiidelda, et jah selle tegin ma ära siis ja siis. Kiitled nagu üks kala- või jahimees, aga tegelikult oled lihtsalt ühiskonna ori, kes pead teda orjama.