Arhiiv: 07/27/2009

Hoia naistest eemale

Posted in . with tags , on 07/27/2009 by kuuvari

Ma mõtlen jätkuvalt, et mis on see mis paneb meid armuma mingisse inimesse. Mis on see miski, mis tekitab „tõmmet“ või „keemiat“.
Istud kuskil rahvarohkes kohas ja lased pilgul üle inimeste libiseda ja mõnedel peatub silma palju kauem kui teistel. Välistame siin selle, et vaatad teda vaid lahedate teksaste või soengu pärast. Mis on see miskit, mis paneb sind kellelegi meeldima või miks hakkab keegi sind huvitama. Folk oli väga rahvarohke koht, seal sai selle üle juureldud ikka päris jupike aega. Lasin silmadel pargis ringi uidata ja tuli selliseid mõtteid.
Esiteks on kindlasti väline ilu. Kellele meeldivad blondid, kellele punapead, pikad, kõhnad, naiselikumad, mehelikumad, armsad, karmid. See kõik on nii erinev ju. Noh me teeme mingi valiku, ei teagi täpselt, mis alustel. Üks põhjendus on, et vaatame enda vastandeid, või noh selliste omadustega inimesi, kellega koos peaksid tulema parimad järglased. Nii siis lihtsalt geenid ja laste meisterdamine. AGA mille järgi siis homoseksuaalid vaatavad, nemad ju ei saa lapsi ja see on ju vägagi kindel. Nii, et selle teooriaga on väike kala sees.
Teiseks võib pidada nö hinge sugulust ja hinge klappi. Seega me peame selle isikuga natuke juttu vestma või siis oma 6,7 või tont teab millise meelega tunnetama. Kui jutt klapib siis ju kõik korras. Nii et see oleks sisemine ilu.
Aga mis kõik on selle taga? Seda ma ei mõika. Mis teeb inimese ilusaks, või tegelikult, mis on ilu?
See selleks. Mõte läks lihtsalt uitama kuidagi.

***

Olen avastanud, et vahel on võimalik tunnetada oma meeltega, seda mida mõned ei tea isegi. Seepärast ma mõni kord hirmutangi inimesi ja iseennast.

***

Ma kaotasin ära oma kollase päevaraamatu
Kaotasin selle neiu käte vahele
Kes ei märganud
Kadumise vargset lähenemist koidu eel

Laotasin end tema huulte vahele
Kuid kaotsi läks ta
Koidu kihava pilgu all leidsin
Ütlesin õpetussõnad

Hoia naistest eemale!

Ja läksin

ning

Päike tõusis mu selja taga.

Folgilt tagasi

Posted in . with tags on 07/27/2009 by kuuvari

Olen tagasi ja jälle elus. Vahepealne uneaeg on olnud kosutav ja olen suutnud seedida seda väikest kõrvalepõiget enda maailmast.

Pakkisin koti, sõitsin bussidega ja jõudsin Viljandisse. Viimases bussis sain mingi vana koolikaaslasega ka kokku, ajasin nii sama mõttetut jutt. Edasi suundusime koos folki otsima ja siis ta kadus silmist, mis oli suht positiivne. Edasi tatsasin üksinda ringi ja uurisin, mis kus toimub. Kuna mu reisikaaslane jäi mingil põhjusel suti hiljaks siis tsillisin üksi. Rohelise lava ääres libistasin õlu, mille oli Tartust kaasa haaranud ja siis hakkas sadama, mis on ju tavaline folgile. Nihutasin kotti veidi vasakule kahe suure kuuse alla ja nautisin muusikat edasi. Varsti jõudis ka Marju, kellega läksime siis telklat otsima, et telk püsti panna ja et ma saaks oma raske koti väheke kergemaks. Vihma kallas edasi, panime telgi püsti, katsime suti ka vihmakeebiga ühe külje, et väga lombiks ie muutuks asi. Olime läbi märjad, aga tuju oli mega. Laulsime koos kellegagi autopagasiruumis(pikap, seega väga võimalik). edasi pidin ma Lauraga kokku saama rohelise lava juures, aga mingid tüübid, kes raha kogusid kosside sisse viisid meid seal jälle eemale. Sorry Laura. Tee viis järve äärde, aga ei tea need tüübid jäid kuhugi selja taha ja kahekesi vihmas alla mäge oli hää kõndida. Siis astusime suvalisse majja sisse ja soovisime head folki. Järve ääres nuputasime telgi kokkupanemist, st olime tasuta tööjõud, mis tõi meile kaasa tasuta sissepääsu õhtuks, aga me ei jõudnud enam kunagi sinna.
Siis me rääkisime suvalistega tee peal(sattusime ka gildi majja) ja läksime puhtasse kulda. Kus olid mingi tüübid, tegid mõnusat rokki või ei tea mida. Ausalt olen muusika võhik. Sai mingi belglasega tantsu vihutud ja kahe bändi ajal ka uusi tutvusi sebitud. Siis kadus Tubli kuhugi. Kontakti hoides sattusin ma siis võrkkiige tüüpide juurde. Kes olid suurelt jaolt Tartust pärit ja seisin omale öömaja, või noh tasuta platsi kuhu tulevikus telk püsti panna. E-ga sattusime ajast läbi murdmise tehnikal ka esinejate praivit peole. Kust tõmbasime küll kähku sest, sest me ei sobinud sinna üldse.
Läksime telgi järgi, aga kaotasime selle seltskonna ära. Kuna mingil imelikul põhjusel oli mulle meelde jäänud Malmi tänava nimi, siis hakkasime seda otsima ja mingit viisi seostus see ka Priidu nimega, aga tegelikult oli see Siim(ma ajan need nimed siiani sassi.). imede ime oli see, et me leidsime selle tänava üles ja sellel tänaval elas ka Priit ja meil lubati ta õuele teise kahe telgi kõrvale telk üles lüüa ja siis kõnnivad mööda kaks öömaja pakkujat. Haarame juba pea koos telgi kätte ja veame õigesse aeda. Sinna telki me ikkagi öömajale ei jäänud, vaid võtsime kuiva ja ilusama telgi omale.
Marju oli tõsine unetu ja mina lõdisesin pool märjas magamiskotis, seega tõusime vara ja läksime majja. See oli naljakas kogemus. Oma seltskonnast kõik magasid ja seega sai lapsi kantseldada. Tubli kadus jällegi kähku ära ja nii ma siis olin seal ja kuivatasin õue peal riideid ja magamiskotti.
Siis ärkasid inimesed ja läksime õlle järele. Istusime, mängisime kaarte ja rääkisime juttu ja siis ma läksin folgile.
Ostsin süüa ja õlut ning tulin tagasi arvates et jään magama, aga tutkit. Seega uuesti folgile.
Siin on mingi mäluauk.
Ühe sõnaga jälle selle malmitänava tüüpidega võrkkiige kõrvale ja väike jutt jälle edasi.
Õhtul esinesid Zetod ja neid ma kuulasin teiselpool vallikääru koos mingi piffiga. Naljaks on see, et surm on viimasel ajal nii lähedal noortele. Zetod ei olnudki nii head kui ma lootsin, aga ma nägin Viljat keda ma poel sada aasta näinud. Deem see oli nii naljakas.
Hüääni nägin kah, mis oli veel naljakam ja nad sobisid hästi Viljaga. Positiivne.
Siis me läksime Malmi ja magama. Hommikul kell 8 üles ja bussile. Bussijaamas nägin Marjut ja lahku läinud reisikaaslased läksid koos tagasi:)

Selline on siis nö tegevuslik üles tähendus. Milline on hingeline, seda ma peaksin veel seedima. Juhtus paljugi ja asju, mida siin ei räägiks, sest ei taha teistele halba.