Arhiiv: juuli, 2009

Kas me oleme masohhistid?

Posted in . with tags on 07/30/2009 by kuuvari

Nii siis mõttetud blogi teste ja värke.
Selle tähestiku järgi tuleb kokku panna enda nimi.
A : You like to drink.
B : Everyone wants you.
C : You are really silly.
D : You like to drink.
E : Damn good kisser.
F : You are dead sexy.
G : You never let people tell you what to do.
H : You have a very good personality and looks.
I : You Are Great in bed.
J : People Adore YOU!
K : You’re wild and crazy.
L : Everyone loves you.
M : best kisser ever.
N : You like to drink.
O : Awesome kisser.
P : You are popular with all types of people.
Q : You are a hypocrite.
R : Fuckin crazy.
S : Easy to fall in love with.
T : You’re loyal to those you love.
U : You really like to chill.
V : You are not judgmental.
W : You are very broad minded.
X : You never let people tell you what to do.
Y : Best g/f b/f anyone could ever ask for.
Z : Always ready.
No minu nimi on siis sedasi.
A : You like to drink.
N : You like to drink.
N : You like to drink.
I : You Are Great in bed.
K : You’re wild and crazy.
A : You like to drink.

See vist ütleb kõik minu elustiili kohta;)
Või tegelikult ma võitlen selle stiili vastu metsikult, piiran joomist.

Teha head on hea tunne, minu arust vähemalt ja paljude teiste arvates samuti. AGA miks me siis teeme inimestele halba, kas me oleme masohhistid? Kas tõesti ei suuda me talitseda või see „Lihtsalt juhtub“?
Tihti ei mõisteta oma tegude tagajärgi, tihti ma paneme silmad kinni ja kõnnime kiirel sammul minema. Samas me teame, et kinnisilmi kõndides toovad jalad su tahes tahtmata tagasi. Mingi salasoov paneb su jälle silmi avama ja märkama purustatud maju ja südameid. Jah, siis me saame haiget või teeme näo, et see ei liiguta, aga sisimas me nuuksatame nagu peksa saanud koerakutsikas.
See ring on vältimatu. Inimloomus. Ühiskond. Mina. Kõik see sama jama.

Mõtteid

Posted in . on 07/29/2009 by kuuvari

“i’ve been making a list of the things they don’t teach you at school. They don’t teach you how to love somebody. They don’t teach you how to be famous. They don’t teach you how to be rich or how to be poor. They don’t teach you how to walk away from someone you don’t love any longer. They don’t teach you how to move on when the one you love walks away from you. They don’t teach you how to know what’s going on in someone else’s mind. They don’t teach you what to say to someone who’s dying. They don’t teach you anything worth knowing.”

“Sometimes I wonder… will God ever forgive us for what we’ve done to each other? Then I look around and I realize… God left this place a long time ago.”

Nuga lööb seda, kes jookseb verd

Olen niisama üksi kui tomat kurgipeenras

2001: A Space Odyssey ehk rännak koos Kubrickuga kosmosesse

Posted in . on 07/29/2009 by kuuvari

2001: Kosmoseodusseia
Vau. Tähendab, ma ei oskagi nagu midagi öelda rohkem. Seda kõike peab nägema.
Kubrick oli oma headuses, kui tsiteerida üht, kes arvustas seda filmi kunagi, siis „Selliseid filme tehakse sajandis korra“, mis on täiesti tõsi.
Film algab tühjalt, must pilt ja ärritav heli, muud ei midagi. Siis logo ja lähebki lahti ahvinimeste ellu.
Üks kivi või kuidas iganes ka seda eset ei nimetaks viis siis ahvinimesed selleni, et nad hakkasid tööriistu kasutama ja tapma. Ning siis me oleme äkki kosmose ajastus, meile ei näidata seda edasist arengut, sest see ei oma mingit tähtsust, me oleme ju ikkagi samasugused edasi.
Kuult leitakse see sama kivi, mis on siis inimeste arvates UFOde poolt maha maetud sinna. Kõrgelt arenenud arvutiga hakatakse lendama jupiterile. Siit tuleneb see teema, et inimene on liigselt seotud masinatest ja arvutitest, et ta ei suuda ilma nendeta toime tulla, ta on nagu lapsuke.
Dave tapab HAL 9000(arvuti), sest Hal läks hulluks, ta muutus inimlikuks nagu. Enda elushoidmiseks tappis teised.
Dave lendas Jupiterile, mis pildiliselt tähendas värvilist lendu läbi igaviku. See film oli ruumiliselt nii suur ja ajaliselt samuti. Kahe poole tunni sisse oli mahutatud terve inimkonna elu ja rohkemgi veel samuti ka maailmaruum.
Lõpp oli külmavärinaid tekitav. Sündis tähelaps. Me liikusime jälle tänu sellele kivikamakale evolutsiooniliselt edasi. Viimane kaader oli ilus, klassikaline muusika taustal ja helendav maakera kõrvuti helendava lapselootega.
Negatiivne külg selle kõige kõrval oli minu jaoks(ma olen ikkagi oma põlvkonna ori) aeglus ja väike venimine. Ma avan, et kui seda vaadata siis kui see välja tuli, siis ta oli normaalse kiirusega, aga meie noored oleme nüüd Hollywoodi kiirete põnevusfilmidega ära rikutud. Ma tahame kiirust ja järjest põnevamat asja.

Hoia naistest eemale

Posted in . with tags , on 07/27/2009 by kuuvari

Ma mõtlen jätkuvalt, et mis on see mis paneb meid armuma mingisse inimesse. Mis on see miski, mis tekitab „tõmmet“ või „keemiat“.
Istud kuskil rahvarohkes kohas ja lased pilgul üle inimeste libiseda ja mõnedel peatub silma palju kauem kui teistel. Välistame siin selle, et vaatad teda vaid lahedate teksaste või soengu pärast. Mis on see miskit, mis paneb sind kellelegi meeldima või miks hakkab keegi sind huvitama. Folk oli väga rahvarohke koht, seal sai selle üle juureldud ikka päris jupike aega. Lasin silmadel pargis ringi uidata ja tuli selliseid mõtteid.
Esiteks on kindlasti väline ilu. Kellele meeldivad blondid, kellele punapead, pikad, kõhnad, naiselikumad, mehelikumad, armsad, karmid. See kõik on nii erinev ju. Noh me teeme mingi valiku, ei teagi täpselt, mis alustel. Üks põhjendus on, et vaatame enda vastandeid, või noh selliste omadustega inimesi, kellega koos peaksid tulema parimad järglased. Nii siis lihtsalt geenid ja laste meisterdamine. AGA mille järgi siis homoseksuaalid vaatavad, nemad ju ei saa lapsi ja see on ju vägagi kindel. Nii, et selle teooriaga on väike kala sees.
Teiseks võib pidada nö hinge sugulust ja hinge klappi. Seega me peame selle isikuga natuke juttu vestma või siis oma 6,7 või tont teab millise meelega tunnetama. Kui jutt klapib siis ju kõik korras. Nii et see oleks sisemine ilu.
Aga mis kõik on selle taga? Seda ma ei mõika. Mis teeb inimese ilusaks, või tegelikult, mis on ilu?
See selleks. Mõte läks lihtsalt uitama kuidagi.

***

Olen avastanud, et vahel on võimalik tunnetada oma meeltega, seda mida mõned ei tea isegi. Seepärast ma mõni kord hirmutangi inimesi ja iseennast.

***

Ma kaotasin ära oma kollase päevaraamatu
Kaotasin selle neiu käte vahele
Kes ei märganud
Kadumise vargset lähenemist koidu eel

Laotasin end tema huulte vahele
Kuid kaotsi läks ta
Koidu kihava pilgu all leidsin
Ütlesin õpetussõnad

Hoia naistest eemale!

Ja läksin

ning

Päike tõusis mu selja taga.

Folgilt tagasi

Posted in . with tags on 07/27/2009 by kuuvari

Olen tagasi ja jälle elus. Vahepealne uneaeg on olnud kosutav ja olen suutnud seedida seda väikest kõrvalepõiget enda maailmast.

Pakkisin koti, sõitsin bussidega ja jõudsin Viljandisse. Viimases bussis sain mingi vana koolikaaslasega ka kokku, ajasin nii sama mõttetut jutt. Edasi suundusime koos folki otsima ja siis ta kadus silmist, mis oli suht positiivne. Edasi tatsasin üksinda ringi ja uurisin, mis kus toimub. Kuna mu reisikaaslane jäi mingil põhjusel suti hiljaks siis tsillisin üksi. Rohelise lava ääres libistasin õlu, mille oli Tartust kaasa haaranud ja siis hakkas sadama, mis on ju tavaline folgile. Nihutasin kotti veidi vasakule kahe suure kuuse alla ja nautisin muusikat edasi. Varsti jõudis ka Marju, kellega läksime siis telklat otsima, et telk püsti panna ja et ma saaks oma raske koti väheke kergemaks. Vihma kallas edasi, panime telgi püsti, katsime suti ka vihmakeebiga ühe külje, et väga lombiks ie muutuks asi. Olime läbi märjad, aga tuju oli mega. Laulsime koos kellegagi autopagasiruumis(pikap, seega väga võimalik). edasi pidin ma Lauraga kokku saama rohelise lava juures, aga mingid tüübid, kes raha kogusid kosside sisse viisid meid seal jälle eemale. Sorry Laura. Tee viis järve äärde, aga ei tea need tüübid jäid kuhugi selja taha ja kahekesi vihmas alla mäge oli hää kõndida. Siis astusime suvalisse majja sisse ja soovisime head folki. Järve ääres nuputasime telgi kokkupanemist, st olime tasuta tööjõud, mis tõi meile kaasa tasuta sissepääsu õhtuks, aga me ei jõudnud enam kunagi sinna.
Siis me rääkisime suvalistega tee peal(sattusime ka gildi majja) ja läksime puhtasse kulda. Kus olid mingi tüübid, tegid mõnusat rokki või ei tea mida. Ausalt olen muusika võhik. Sai mingi belglasega tantsu vihutud ja kahe bändi ajal ka uusi tutvusi sebitud. Siis kadus Tubli kuhugi. Kontakti hoides sattusin ma siis võrkkiige tüüpide juurde. Kes olid suurelt jaolt Tartust pärit ja seisin omale öömaja, või noh tasuta platsi kuhu tulevikus telk püsti panna. E-ga sattusime ajast läbi murdmise tehnikal ka esinejate praivit peole. Kust tõmbasime küll kähku sest, sest me ei sobinud sinna üldse.
Läksime telgi järgi, aga kaotasime selle seltskonna ära. Kuna mingil imelikul põhjusel oli mulle meelde jäänud Malmi tänava nimi, siis hakkasime seda otsima ja mingit viisi seostus see ka Priidu nimega, aga tegelikult oli see Siim(ma ajan need nimed siiani sassi.). imede ime oli see, et me leidsime selle tänava üles ja sellel tänaval elas ka Priit ja meil lubati ta õuele teise kahe telgi kõrvale telk üles lüüa ja siis kõnnivad mööda kaks öömaja pakkujat. Haarame juba pea koos telgi kätte ja veame õigesse aeda. Sinna telki me ikkagi öömajale ei jäänud, vaid võtsime kuiva ja ilusama telgi omale.
Marju oli tõsine unetu ja mina lõdisesin pool märjas magamiskotis, seega tõusime vara ja läksime majja. See oli naljakas kogemus. Oma seltskonnast kõik magasid ja seega sai lapsi kantseldada. Tubli kadus jällegi kähku ära ja nii ma siis olin seal ja kuivatasin õue peal riideid ja magamiskotti.
Siis ärkasid inimesed ja läksime õlle järele. Istusime, mängisime kaarte ja rääkisime juttu ja siis ma läksin folgile.
Ostsin süüa ja õlut ning tulin tagasi arvates et jään magama, aga tutkit. Seega uuesti folgile.
Siin on mingi mäluauk.
Ühe sõnaga jälle selle malmitänava tüüpidega võrkkiige kõrvale ja väike jutt jälle edasi.
Õhtul esinesid Zetod ja neid ma kuulasin teiselpool vallikääru koos mingi piffiga. Naljaks on see, et surm on viimasel ajal nii lähedal noortele. Zetod ei olnudki nii head kui ma lootsin, aga ma nägin Viljat keda ma poel sada aasta näinud. Deem see oli nii naljakas.
Hüääni nägin kah, mis oli veel naljakam ja nad sobisid hästi Viljaga. Positiivne.
Siis me läksime Malmi ja magama. Hommikul kell 8 üles ja bussile. Bussijaamas nägin Marjut ja lahku läinud reisikaaslased läksid koos tagasi:)

Selline on siis nö tegevuslik üles tähendus. Milline on hingeline, seda ma peaksin veel seedima. Juhtus paljugi ja asju, mida siin ei räägiks, sest ei taha teistele halba.

Elu esimene Folk

Posted in . on 07/23/2009 by kuuvari

Ma ei tea, kas see on halb või hea, et oma 19 eluaasta jooksul pole ma teadlikult kunagi folgile juhtunud. Mu vanemad küll räägivad, et kunagi olin ma nendega koos, kui esimene folk oli(või midagi sarnast), aga mälestusi sellest küll rohkem pole kui roheline plats ja mingi lava ja muusika, mida enam ei mäletagi. Ühe sõnaga kokku võttes on homme algamas minu jaoks mu elu esimene folk. Kuna ma olen vaene nagu kiriku rott, on see folk mulle siis roheline lava ja regilaulupesa või siis sõprade kaudu nt Zetosid kuulama, mine tea. Kes mind seal ees ootavad? Tead sedagi ma ei tea. Lähen lihtsalt, et kaeda, kas tõesti on see siis see suve suursündmus nagu kõik mu tuttavad eelmistel aastatel maininud on. Ma olen kindel, et see aasta on see aasta, kus keegi kohale end ei hiiva. Oh well. Ma tavaliselt ei hiline ja kui hilinen siis ikka meeletult. (loe siit välja nii umbes 5 aastat)
Kott on peaaegu pakitud. Telgigi otsisin üles ja magamiskoti mega suurusest sain ka lõpuks päriselt aru. Kuidas on võimalik, et teiselt on nii imepisikesed magalad ja minul mingi suur monstrum.
Ma arvan, et folkari põhiline asi on ikka hea tuju ja selle ma võtan kohe kindlasti kaasa, sest ma peaks mainima, et ma ei tunne Viljandit mitte üks raas. See tähendab, et kui ma sinna jõuan siis ma pean lihtsalt jälgima kuhu pikka juukselised boheemid suunduvad.
Eile hommik ma veel ei teadnud, et ma folgile suundun, see tuli nii äkki. Oki marjad pole valmis ja kutse oli ka ja luba ja võimalus. See sujumine on kuidagi kurja kuulutav.
Aga ikkagi järgmised muljed siis pärast folki.
Päikest.
Väike Vang läheb hipieluga tutvuma.

Kolhoos Merca moodi

Posted in . with tags on 07/22/2009 by kuuvari

„Kolhoos“ Merle Jääger
Lavastaja Tarmo Tagamets
Osades
Egon Nutter ,Liina Tennosaar,Merle Jääger ,Tarmo Tagamets, Mait Trink, Inga Allik, Meelis Hansing,Irina Võsaste

2 tundi komejanti

Kui ma Hansahoovist sisse astusin, teadsin ma vaid seda:
a) selle tüki on kirjutanud Merca
b) Merca on sellega metsikut vaeva näinud, vähemalt seda ma kuulsin siis kui me seto folgile sõitsime.
c) Mõnda lausekildu sellest etendusest tema sõprade käest, samuti sõidu ajal.
d) Ning seda, et see peaks olema midagi sarnast „Kõrtsi“, „Sauna“ jne.
Ning siis see algas, otse minu silmadel all. Tuleb sisse maani täis Merca ja siis hakkabki nali pihta, mis lõppeb korraks vaheajal ja siis täielikult kui me kõik plaksutame.
Tükk oli täiesti selline ajudepuhkus, mõtet ei pidanud liigutama, lihtsalt tuli pilku suunata ja kõrvu lahti hoida, sest heliga oli pisike probleem. Nägemine oli ka raskendatud, ma ei näinudki seda kuidas Nutter traktorit parandas, nuuks, ma küll kuulsin, õnneks.
Tükk täitis täiesti oma eesmärki- lõbustas rahvast ja pilkas kolhoosiaegu.
Viis pluss minu poolt. Kuid midagi sügavat ma endaga kaasa ei toonud, väike kramp naermises ja muud midagi. Muidugi ka küüslaugu lõhna, sest hansahoovis saab metsikult häid küüslaugu leibasid.

Neelame iseenda saba ning lämbume

Posted in . on 07/22/2009 by kuuvari

“Choke” 2008 USA

Eile õhtul oli kuidagi igav ja ei tahtnud mingit kirjatükki ka haarata. Otsisin oma filmitagavara laua alt üles ja sorisin seal väheke. Ning seal see siis oligi: „Choke“, kunagi ma isegi kuulasin audioraamatust paar peatükki, aga siis jäi see sinna paika.
Filmi ja raamatut soovitas mulle mu klassiõde. Kuid ennegi on olnud selle autoriga kokkupuuded, nt „Fight club oli väega hää, samuti „Midagi negatiivset“ oli kah Chuck Palahniukist inspireeritud.
Sügavamõtteline, räme, aus, kiiksuga, armas, naljaks, põnev, arusaamatu, seks- need vist iseloomustaksid kõige paremini seda filmi, kuigi jah, midagi jäi kindalasti kahe silma vahele.

„Kas me lähme loomaaeda?“
„Just nii.“
„Mida sa näed?“
„Loomi.“
„Vange, keda hoitakse kinni nagu meid. Maailmas, kus pole riske, võitlust ega ohtu. Ainuke vahe on selles, et nemad näevad trelle, mis hoiavad ära nende põgenemislootused…“

Mul on tunne, et selles filmis naerdi meie praeguse ühiskonna üle ja üldse inimloomuse üle. Seda pilgati.

Aga eks te ise saa lugeda ju.
Alustuseks anna teile paar rida algusest…

IF YOU’RE GOING TO READ THIS, DON’T BOTHER.
After a couple pages, you won’t want to be here. So forget it. Go away. Get out while
you’re still in one piece.
Save yourself.
There has to be something better on television. Or since you have so much time on
your hands, maybe you could take a night course. Become a doctor. You could make
something out of yourself. Treat yourself to a dinner out. Color your hair.
You’re not getting any younger.
What happens here is first going to piss you off. After that it just gets worse and
worse…

Vabad lauljad ehk vabaks lauljad

Posted in . with tags on 07/21/2009 by kuuvari

„Laulev revolutsioon“ 2006

Kas kultuur suudab rahvast koos hoida? Seda filmi vaadates oleks vastuseks Jah. Mis mulle eriti meeldis selle asja juures, et see film näitas, mida NSVliit meile tegi. See film annab läänes asuvatele, pehmetes sussides käivatele, inimestele aimu, mis siin raudseeesriide taga toimus. Annab äkki mõista, et NSVL ei olnud päästjad ja heategijad.

„Vaid rahvas, kes võitleb vabaduse eest, on seda vabadust väärt, isegi kui see võitlus kaotatakse.“

Aga me ei kaotanud seda võitlust, me lihtsalt olime targemad, kannatlikumad ja ühtehoidvamad kui need, kes meie vastas olid.
Ülesehitus ja pildikeel mulle meeldis, just need kopteri/lennuki võttes, meenutas seda dokumentaalfilmi Maa (või oli sellel filmil mingi muu nimi, ma ei mäleta enam tõesti. ETV pealt jooksis kunagi.)

Tagasi tulla selle kuultuuri ja rahva juurde, siis peaks mainima, et eestlaseid on metsikult vähe, aga me oleme igas asjas, mida ette võtame korralikult, head. Meist ei saa kunagi suure sõjaväega ja võimukat riiki, aga me jääme ikkagi teistele riikidele nii öelda teerajajateks. Näiteid võib mitmeid tuua, Skype on kindlasti esirinnas ja siis veel see meil korraldatud eurovisioon oma uuendusliku lavaga jne. See, et meil pole kogu aeg nii hästi läinud, ongi meid tugevamaks teinud. Samas ka piiratumaks, sest kõik mis on erinev on vaenlane.

Homoabielude dilemma ehk reguleerime armastuse

Posted in . with tags on 07/21/2009 by kuuvari

Eile oli esmaspäev, see päev on meil siin nädala alguseks, seega nö algus uuele asjale. Minu jaoks oli see lõpp, sest nüüd on kaamera ära antud ja ka filmimine lõpule jõudnud, aga lõikamine alles algab. Üks etapp on leidnud lõpu.

***

Eile, kui ma nägin üle pika aja postimees online või üldse sain sõrmed interneti avarusele taha, nägin postimehes suurelt pealekirja:“ Ministeerium vaeb geiabielude seadustamist“ positiivne uudis täitsa kohe. Kuid ma ei süvenenud sellesse, sest aega polnud ja polnud ka eriti minu arvuti, et seda kurjast kasutada.
Täna sattusin jälle Postimehe lehele ja nüüd on selle teemalisi uudiseid küllaga ja enam mitte nii positiivseid uudiseid. Väike näide siis ka sellest, mida arvavad meie rahvas.

Gallup
Kuidas tuleks lahendada Eestis homode kooselu küsimus? (479)

Homode suhtes tuleks seadusi karmistada
47.4%
Seadused võiks jätta praeguseks
9.6%
Homodel võiks olla õigus partnerluslepingule
20.9%
Eesti peaks seadustama homoabielu
22.1%
(21.07. 15:15)

See tõestab jällegi seda, et eestlased pole küll väga tolerantsed inimesed. Nuh Delfi kommentaatorid on ju juba vana tuttavad, eks vaenu külvavad ja sõimuga üle kallavad kõik, mis on nende arust vale.
Kuid pea sama palju, kui on nö vastuhääli on ka poolt hääli. Partnerlusleping või homoabielu on suht positiivne lahendus. Kumb parem, ei oska öelda, pole sellesse eriti süüvinud, pole vaja olnud.
Kõik see jama algas ju tegelikult Leedimaa ilusast seadusest, mis vastu võeti. See seadus piirab tõsiselt sõnavabadust ja saadab põlu alla osakese ühiskonnast, ühe subkultuuri. Mina olin küll lootnud, et NSVl ja sealne tsensuur ja ühe osa inimestest hävitamine on minevik, aga kus sa sellega. Keelame kõike, et meie lapsed kasvaksid ilusad ja puhtad ning inglitena. Päh. See tekitab ju vaid infosulu, mis võib neid leedu lapsukesi viia sinna, kus on praegu nt Venemaa. Neil on infosulg rasestumise ja selle ära hoimise ja üldse kõige sellega ja seal on see tõttu metsikus koguses aborte ja isegi selliseid aborte mida tehakse viis kuud rasedatele naistele, sest nad lihtsalt ei saanud aru, et nad on rasedad. Oh jah, mis saab siis leedu lastest, kui nad ei tea, mis toimub tegelikult maailmas. Kui neid hoitakse vati sees. Ma ei mõtle, et viie aastasele peaks sõjafilme näitama ja ei tea mida, aga laus lollus on ju ka kõige keelustamine. Samas on see seadus ka nii üldsõnaline, et ei teagi kohe, mis on siis lubatud ja mis mitte, sest seaduses on erand, mis samas nagu kustutaks terve selle seaduse mõtte. Seega kõik on tõlgenduse küsimus ja seega üks eetikaametnik otsustab, mida näidata ja mida mitte.
Segadus on mul küll selles osas. Sutikest selgust saab sellest artiklist.