Vaba!

Mulle ütles üks, et ma pole ammu kirjutanud, et mul ei edene see asi. Tal oli ja on õigus, ma luban endale tihti, et nüüd ma kirjutan iga päeva, aga tutkit.

Nii siis alustan reedest.
Te ei kujuta ette, kui hea ja rahul on olla. Puhanud ja vist peaaegu täiesti üle saanud aastate tagusest jamast. Jamast, sündmusest, kogemusest- mis toimus 3 aastat tagasi ja siis sellest mis juhtus suti vähem aega tagasi.
Juua end täis ja lasta langeda sügaval mõtetesopis mõned müürid. Nutta end tühjaks ja karjuda tõtt iseendale näkku, just seda mida olen nii kaua endas hoidnud. Sain üle vist nüüd.
Samuti mõistsin, et joomine pole hea. Võib-olla tekkis hirm, selle ees, et mis võib olla langemata müüride taga. Mul on liiga palju asju saladuses, iseenda pilgu eest kõrvale pandud. Oma aega ootamas, mis muudab need asjad palju hullemaks. See suvi ma püüan kõigest lahti saada. Ma tean, et see ei õnnestu. Positiivne suhtumine, kas pole?

Ma pean oma vanematele seletama, et mu elu on minu oma ja seega suvetöö ei tappa mind, vaid teeb tugevamaks. Oh jah…

Etendus on kohe kohe ukse ees. 31 mai. Tulge kõik Obinitsa teatrit kaema!
Ma kardan ja olen suti hirmul. Ma pole lava inimene, aga näe nüüd jälle proovin end ületada ja olla hea.

Mia’. Mõrv!
Edesi ma tulõ’õi!

Oh jah. Ületan enda ja oma varju ning hakkan elama, nii nagu ma tahan elada. Raske on murda kett ja olla vaba Keti Koer. Ikka tahab süda jääda ketiringi sisse, sest siin on hea ja turvaline….

Päikest!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: