Nüüd siis vanake

Pole kaua kirjutanud. Aega ega tahtmist pole. Kiire aeg on olnud. Muutuste rohke, üks aasta on turjale langenud. Üleealine olen nüüd. Põrr…

Samuti jäi vahele Obinitsa. Lõkkeõhtu ja korraks tammide langemine. Lihtsalt vahid tulle ja tunned, et elu sakib.

Surm samuti, nii et vahet pole. Kõik sakib. Kuid ma olen mõnes mõttes selgeks saanud, et elama peab. See õhtu oli imelik. Tegin midagi, mida pole ennem teinud. Küsida otse, aga kurat küll vastust ikka ei saanud. Segadus, mõlema poolne.

Ja ma lõpuks otsustasin, et kõik, mulle aitab. Liikuda tuleb.

Peaks mainima, et vahel on üks väike märkmik suurte sõnadega tähtsam kui kallis asi. Aga vahel vaid. Siis kui elu on jälle allamäge teel avan ma selle ja loen. Iseendale.

Täna oli hea päev. Vara üles välja riisuma. Siis tsipake puhkust ja siis kirvega oksi haspeldama. Lõppuks rattaga sõitma.

Füüsiline töö ei lase mõtetel nii väga tekkida. Ja kirvega täiest jõust virutada annab rahulolu tunde. Tahaks veel peksta. Tahaks samuti ära, kuhugi heasse kohta.

Tagasi vargamäele ehk kuidas ikkagi saadakse pileteid

Algas see saaga eile, kui nõukogu tuli kokku ja arutas, kuna ja mida täpsemalt vaatama minna. Pealik oli juba maad kuulanud ja saanud teada, et 15 aprillil tulevad piletid müüki. Seega arutus selle üle, kes saab neid kell 9 Eedesnist ära tuua. Teada oli, et Linnateatri piletid lähevad minutitega välja. Kuna mina olin kõige paremas seisus sinna minemiseks, oli mul see tähtis ja raske ülesanne.

Kell 9 pidin kohal olema ja piletid kätte saama, kuidas jäi enda välja nuputada ja planeerida.

8.40 koolist eedeni poole minekule ja voi laa paar minutit enne 9 kohal. Ootasin koos mitme mutikese ja paari noorema inimesega ukse taga. Tuli turva ja saimegi sammud seada infoleti juurde. Enne mind oli kaks inimest, üks kadus ära kui avastati et 28 on kõik piletid välja müüdud. Nii esimene tädike ie saanud ka kõiki pileteid mida tahtis, sest välja müüdud. Minu kord, pöidlad pihus, kas meie perele ikka jätkub pileteid. Kae imet oligi. Kolm piletit näpu vahel ja panga kaart tühjaks tehtud seadsin sammud tagasi kooli poole.

Nüüd istuvad nad ilusasti köögis ja ootavad 11 juulit kuna me lähme 19.00 etendus, 15.00 ja 23.00 etendus. Lühem kui maraton kuid läbi võtab kindlalt.

ootused ja lootused.

Nii siis päris mitu päeva on möödunud, viimasest postist. Perioodi viimane nädal jäi vahele. Hinded on küll omadega pees aga nuh pole viga. Elame veel.

Peaks mainima, et segadus on selgemaks läinud ja elu positiivsemaks. Kevad! Nii üht, kui teistmoodi. Elu on ikkagi ilus, vist… eriti vahel, kui oled koos inimestega kellest hoolid, kes on põnevad. Keda tahaks tundma õppida ja lähemalt tutvuda või mõista. Harutada seda ilusat lõngakera, nii et jään ise võrku. Miks mitte, see oleks põnev.

Järgmine nädalavahetus tuleb uudne ja põnev, loodan vähemalt. Saab teatrit teha ja saab Obinitsasse, mis on juba midagi. Obinitsa on koht, kus reaalsus ei teistsugune ja imed juhtuvad. Ma loodan, et ka see nädalavahetus samuti. Reedel bussile ja Obinitsasse, kas pole põnev. Kitarre seljas ja hing lendamas, seal kõrgemate sfäärides. Süda ihkamas ja lootmas. Ma tõsiselt loodan, et ei pea pettuma. Eelmine kord polnud mul mingit ootus ega lootus ja siis oli see mega. Nüüd on ootused ja lootused, juu nüüd läheb asi metsa.

Uus periood toob mega pikad päevad ja vene keele. Kes mu maha laseks?

PS! ma saan 17. aprillil 18 aastaseks, ma kardan seda. ma ei taha NII vanaks saada. tahan puhata ja mängida.

armastus on nii gei

Nädal jälle möödas. Kurb ja keeruline ja kevadine nädal. Täna sadas esimest kevadvihma. Tore oli kõndida vihmas ja mõelda, et varsti on suvi. Varsti on soe ja hea olla. Samas hing ihkab kaissu ja selgemasse sfääri.

Totaalselt astusin kolmapäeval ämbrisse, kuidas ma peaks käituma, kuidas näeb välja õhkõrna sulekesena…. põgenemine on minu juures tavaline, kui asi väljub plaanidest, siis ma põgenen. Pärast vabandada on raske, sest sain aru ka mis tola ma olin/olen. Ta on ingel keda ma kätte ei saa. Ma ei oska temaga millestki rääkida. Ma tahan kohtuda su hingega, kas kuuled, ma tahan sind tundma õppida.

Saabas ja suss! Ehk kurat ja põrgu!

Kolm nädalat veel, kolm põnevat ja tapvat nädalat. Ma tahan teada. Kahe nädala pärast on minu sünnipäev mis on kummaline. Ma saan liiga vanaks, sest mu hing on ikka tatika tasemel, nagu mingi pubekas on siin vanas kestas. Midagi muutub mu elus, ma loodan. Paremaks. Ilusamaks. Selgemaks.

Ma tahan tund su kätt oma põsel. Hingerahu ja selgust.

Kevad- surma, elu, armastuse, tülide ja segadus aeg