Mul ikka juhtub, peaks mainima. 1cm on võimalik ikka puusse panna. Oh, well igatahes saab äkki hakkama. Ja nett jupsib nagu kord ja kohus. Filmis on 97% on valmis ja sisi kõik, nett koos ja mina mökutan. Resa es aita. Põrra põrra.
Ah jah, eks näis. Eks näis.
Imelik, kõik on imelik.
Äkki ta ongi selline, krt teab, kui sedagi. Aga ikkagi kõik tundub kuidagi mööda olevat. Näu, jah ta on osav. Ma tahaks ka osata, nännaviisi, siis oleks lahe. Aga….
Põhimõtteliselt on arvata, et sellest õpilasfirmast head nahka es saa sest kõik on kuidagi laiali ja mitte organiseeritud, või on asi minus, et ma nii jubedalt korda tahan. Et kõik oleks ette teada ja läbi nähtav.
Ma ei saa, kuidas sa nii kiiresti reageerid?!
Ma ei sa jällegi aru, mida ta sellega mõtleb. Males saan ma ju niikuinii pähe, aga jamab ikka sellega. Jummel.
Ma olen üliaktiivne.
Paras mulle.
Ma avasasin, et miskit on minus muutund. Tõsiselt kuhugi poole. Mitte otse.
Seda o kohe aru saada mu raamatu žanri muutusega ja üleüldse. Muus osa s ka, aga raamatud näitavad kõige paremini.
Kõik on muutund, kallid inimesed on kuhugi kaugele jäänud ja uusi kalleid inimesi pole peale tulnud. Kurb aga tõsi, ajast jääb järjest rohkem puud.
Maailma vastikum kella aeg on 17.15,tõsiselt, ei usu?
Lugedes oma vana blogi(ainust) avastasin, t nii palju on vahele jäänud. Soome… hmm põnev kogemus, kuigi jalad olid pärast suti sinised ja liiga palju küsimus tekkis teiste poolt. Tegelt ka vahel võib ju ka pidurid maha lasta.
Sa käidud isegi kahel korral luule õhtul(Y). Mõlemad head.
Sai 11 a-ga sõprust jälle silutud ja uuendatud. Evelyniga sain jutule. Mis oli põnev kogemus. Eriti jutt sellest kuidas filosoofia tudengid läksid kevadele peksa andma.
Koristus session oli lahe. Imelik ja kuradi kähku sai läbi. Imetabavalt kummalin karakter rõdu ukse vahel taamal täis kuu. Imelik kogemus. See hämarus….
Midagi muutub.