Kuradile, ma ei suuda.
Eelarvamused
Tapavad mind, ma juba lootsin. Mul ei vea mitte üks raas.
Ma oleks pidanud mõistma.
Vihjed, vihjed.
Miks?!
Ok vahet pole. Elan edasi, iseenda räbalatega, sest olen tühine saast.
Edaspidi, ei mingeid ootusi/lootusi. Silmast-silma ei muud.
Homme on jube päev, kirjand venekeeles, inka homereading, mata kt. Tappev. Selles olekus on suti raskem.
Nii siis, e võitis. Ma tean et ma oleks tahtnud ise, algus toetati mind, kuid sis e-d. Viha? Ei. kadedus? Natuke. Vabadus? Jah. Kuid olen liiga palju tõmmelnud enne seda ja see nüüd mõttetu, vist. Nüüd on suva, las rabeleb.
Vihale ajas see põhjendus, et ta on ainuke poiss. Kurat küll meil on ju sooline võrdõiguslikus. Ja sugu ei määra midagi eriliselt. Ok mehed unustavad rohkem ja see ongi kõige suurem hirm tema puhul, ta ei mäleta miskit ja fotograafia on esimesel kohal mitte firma.
Vahet ei ole. Mina olen ikka siin oma mõtete sasipuntras. Mata tund oli lahe, väga vabastav ja sai palju asju selgemaks. Kuid tekkis palju küsimusi. Kas ma olen liiga vabameelne? Kas see on kaugele paista? Miks ma ei ole hallismassis, mis on minu siis nii teist moodi? Intelligent? Jummel kust küll need sõnad tulevad.
Tulevikus samas ootab miskit, kuid ma vist ootan ja loodan sellest liiga palju. Ja masekas on peal. Tress;) viitsimist pole, kohe näha et jaanuar ja varsti aprill. Kas see neetud kuu jääbki mind alatiseks jälitama. Ei lase mul minna enda rada, enda elu, enda thatmist, ilma masekata.
Õppimine kannatab kõige rohkem, enam ei jõua paari päevaga terve veerandi asjad korda ajada. Nüüd on vaja end kokku võtta ja 4 ära teha. Kõik?!
Täna sain 2 kummalise neiuga kokku=)
Kummaline, väike vaheldus hallile päevale.
Inimeste tungival nõudmisel panen üles oma 9. klassi põnevad, kummalise ütlemised, mis on mõeldud ikka otse mõtlemiseks aga teised leidsid et väga vasakule.
Kõik ei käi minu naba ümber!
Ära surgi, mul on ajud!
Faktid:
Kuuvari ei tohi juukseid pesta, sest muidu läheb ta peast segaseks ja hakkab jahuma odadest ja kiivritest.
Annika rahuldab skisofreenilist kruvi.
Ütlemised jätkuvad
Täis suuga ei sööda!
Kristi ja Annika vestlus füüsika tunni alguses(07.03.07.)
„Maarja läks vett tooma”
„Kust?”
„Ei ta läks vett tooma.”
“Kust?”
….
Mõned kahjuks jäid oma nilbus poolest välja sest neid oli raske otse mõelda. Sorry muffini inimesed.
Aa muideks Issi-Tarmo kiitis muffeneid.
Põhi mõtteliselt oli täna kummaline päev, algul tundus et suren aja puudusesse, pärast jäi seda ülegi. Tänud sulle saatus! =)
Kiire, metsikult kiire. Ja siis kui on kiire siis lihtsalt lebotad 4 h bussi sõitu et 1h kuulata mingit jama. Homme on hullumaja koos muffinitega, mis panevad ilusa punkti päevale.
Enne seda on kiirus kiirus ja midagi head ja närvesöövat kah.
Õf saab isegi vist jalad alla ja hakkab vaikselt roomama.
Tegelt ma peaks ta kutsuma kunagi.
Teglt ka!!
Jutt jäi lühikeseks….
Homme jälle
Lost and delirious.
Kurb.
Mõtlema panev ja keeruline.
Üksi käija vaadata ümbrust. Tüdruk heidab pilgu vaate aknale, talle meeldib mis sealt vastu peegeldab. Ta naeratab endale , ta õnnelik.
Kõik väiksed detailid. Kõike on näha tänavatel uidates. Kõik.
Samas kui ise oled kildudeks ja sassis.
Kurb. Tahan kätte saamatut.
Tulge, mõrvamõtteid õhutavad vaimud,
vabastage mind mu naiselikkusest.
ja täitke mind pealaest varvasteni
julmusega!
Mul külmaks muutke veri soontes.
Sulgege kõik sissepääsud süümepiinale
et kõhkleva loomu koputus
ei viiks mind sihilt ega külvaks rahu
mu otsuse ja sammu vahele.
Mu rindadele tulge ja…
võtke piim sealt sapiks, teie mõrvadeemonid…..
kumma sa valid, kas elu või surma?
Su värava kõrvale
ma ehitan leinamaja
kuhu vangistatud saab mu hing
ja oma lauludesse panen
vastamata armastuse mida vajan
neid laulan kasvõi keset ööd
hüüan sind et kuulda mäestikust
õhu sosinat ja su nime häälekaja
….
Uus päev, uus mure.
Kuid miskit on jälle algamas, miskit halba.
Kõik hakkab vaikset jälle seda rada minema, kuid suti kõrvalt ja taban ise ära mis kus ja kuidas.
Kõige hullem on see, et ma tean et lähen hulluks, isegi mitte hulluks minemine pole lahendus…
Kõik on kuidagi võlts.
Kõik inimesed kaovad kõrvalt, jään üksi. Kurb on…
Hakkab jälle näägutamine ja nutu loru. Eiei tohi! Ei, tohi….
Ma lihtsalt ei leia põhjust olla.
Kullake, kas sa kuuled kuidas lumi langeb?
Mul ikka juhtub, peaks mainima. 1cm on võimalik ikka puusse panna. Oh, well igatahes saab äkki hakkama. Ja nett jupsib nagu kord ja kohus. Filmis on 97% on valmis ja sisi kõik, nett koos ja mina mökutan. Resa es aita. Põrra põrra.
Ah jah, eks näis. Eks näis.
Imelik, kõik on imelik.
Äkki ta ongi selline, krt teab, kui sedagi. Aga ikkagi kõik tundub kuidagi mööda olevat. Näu, jah ta on osav. Ma tahaks ka osata, nännaviisi, siis oleks lahe. Aga….
Põhimõtteliselt on arvata, et sellest õpilasfirmast head nahka es saa sest kõik on kuidagi laiali ja mitte organiseeritud, või on asi minus, et ma nii jubedalt korda tahan. Et kõik oleks ette teada ja läbi nähtav.
Ma ei saa, kuidas sa nii kiiresti reageerid?!
Ma ei sa jällegi aru, mida ta sellega mõtleb. Males saan ma ju niikuinii pähe, aga jamab ikka sellega. Jummel.
Ma olen üliaktiivne.
Paras mulle.
Ma avasasin, et miskit on minus muutund. Tõsiselt kuhugi poole. Mitte otse.
Seda o kohe aru saada mu raamatu žanri muutusega ja üleüldse. Muus osa s ka, aga raamatud näitavad kõige paremini.
Kõik on muutund, kallid inimesed on kuhugi kaugele jäänud ja uusi kalleid inimesi pole peale tulnud. Kurb aga tõsi, ajast jääb järjest rohkem puud.
Maailma vastikum kella aeg on 17.15,tõsiselt, ei usu?
Lugedes oma vana blogi(ainust) avastasin, t nii palju on vahele jäänud. Soome… hmm põnev kogemus, kuigi jalad olid pärast suti sinised ja liiga palju küsimus tekkis teiste poolt. Tegelt ka vahel võib ju ka pidurid maha lasta.
Sa käidud isegi kahel korral luule õhtul(Y). Mõlemad head.
Sai 11 a-ga sõprust jälle silutud ja uuendatud. Evelyniga sain jutule. Mis oli põnev kogemus. Eriti jutt sellest kuidas filosoofia tudengid läksid kevadele peksa andma.
Koristus session oli lahe. Imelik ja kuradi kähku sai läbi. Imetabavalt kummalin karakter rõdu ukse vahel taamal täis kuu. Imelik kogemus. See hämarus….
Midagi muutub.
