arenevad elajad

Kui maailm oleks ilus, siis ta ei tapaks meid. Ilusad ei tapa ju. Eks ole?
Nad on liialt ilusad, etend verega määrida.
Keegi pole vist siis ilus. Mõni ehk on. Aga mitte alati.

Sõbrad on head.
Öö on hea.
Nukralt hea.

Tasakaalukalt läbi öö. Olles pea kaine ja samas mitte. Ma polnud purjus ja see oli hea. Ma olin reaalsuses. Kuigi hing ehk oleks tahtnud kaduda sealt. Minna kuhugi mujale. Olla keegi teine. Aga mina istusin äärekivil ja kuulasin. Või trepil ja andsin nõu.
Kuid, mis kasu on õpetussõnadest, kui need ei toimi. Sest inimesed ei muutu kunagi. Ning ainuke asi mida võiks õppida on mitte hoolimine. Vabaduse pärl.

Kuue maa ja viie mere ja ühe järve taga elas üks kindlus ja ta kadus.
The end.

Like this:

Be the first to like this post.

See sissekanne postitati 07/09/2011 18:06 Määratlemata ja on salvestatud alla. You can follow any responses to this entry through the RSS 2.0 feed Sa võid jätta kommentaari või tagasiviite oma veebilehelt.